Igal külvil oma kombed
Enne külvamist tuleks mõelda ka maapinna ettevalmistamisele – kas on seda võimalik teha masinaga või tuleb piirduda külvilappide käsitsi valmistamisega. Masinaga ettevalmistatud maapind annab head eeldused, et lisandub ka looduslik uuendus, kui raiesmiku läheduses on seemet andvaid puid. Selle tööga ju purustatakse mullakamar ja puu-seemned idanevad hõlpsamalt.
Kuusk on männist külmahellem
Masinaga ettevalmistatud raiesmikule tehtud külvi on edaspidi lihtsam hooldada, sest külvikohad on kergesti leitavad. Külviviisidest on valida kolme vahel: täis-, rida- või lapikülv.
Täiskülvil kulub väga palju seemet, seega on see kulukas ja vähe kasutusel. Optimaalseim viis on ridakülv, mida saab teha ettevalmistatud pinnale kas masinaga või käsitsi.
Sõltuvalt külvatava seemne tehnilistest näitajatest kulub jooksvale meetrile 10–20 seemet arvestusega 0,3–0,6 kg seemet hektarile.
Lapikülvil pannakse ühele lapile sõltuvalt seemnete tehnilistest näitajatest 15–20 seemet ja hektarile kulub 0,3–0,4 kg seemet. Minimaalne külvikohtade arv männil peaks olema 4000 tk/ha (seadu 1,5x1,5 m või 2x1,25 m), kuusel 2000 tk/ha (seadu 3x1,5 m; 2x2,5 m).
Okaspuude sobivaim külviaeg on kevad, kui mullas on veel piisavalt niiskust. Kohe pärast lume sulamist sobib külvata mändi. Kuuse puhul tuleb arvestada puuliigi külmahellust, et tõusmed ei tärkaks ajal, mil öökülmaoht pole veel möödas. Kui külviga hilinetakse ja tuleb peale põuaperiood, jäävad need seemned, mis ei ole jõudnud veel idanema hakata, ootama vihmaaega.
Külvi kattepaksus võiks olla kolmekordne seemne paksus: 0,3–0,5 cm. Külvi sügavuse suhtes on tundlik just kuusk. Optimaalsetes niiskustingimustes tärkab männiseeme kahe, kuuseseeme kolme nädalaga. Vanemal, väiksema idanevusenergiaga seemnel kulub tärkamiseks rohkem aega.
Kasekülv on tundlik
Külvates raiesmikule kaske, on tulemused vahelduvad – vanade metsameeste hinnangul on õnnestunud pool tehtud töödest. Kaseseeme on väga väike ja sõltub suuresti keskkonnatingimustest, mistõttu juba mõnetunnine veepuudus võib tõusme hukutada.
Sobivaim ala kase külviks võiks olla kuuseraiesmik. Seal pole esialgu rohttaimede konkurentsi ja valguslembese puu ellujäämiseks on suuremad võimalused. Maapinna ettevalmistamine küngastena kasele ei sobi, sest künkal võivad kasetõusmed kergesti kuivada.
Kase puhul tuleks arvestada 2000–2500 külvikohaga hektaril ning seemet kulub selleks, sõltuvalt tehnilistest näitajatest, 0,4–0,7 kg. Külvi hõlbustamiseks võib kaseseemnele lisada liiva. Külvi ei kaeta. Kaske külvatakse kevadel või kohe pärast seemnete valmimist augustikuus.
Korjatud seeme kohe maha
Tamme võib külvata nii sügisel kui kevadel. Sügisesel külvil on oht, et hiired söövad tõrud ära; kevadise külvi puhul võib probleeme olla tõrude hoidmisega. Tamme külvatakse lapile (3 tõru lapile) või tehakse reaskülvi (tõrude vahe 0,4 m). Kui arvestada hektarile 3000 külvilappi, kulub selleks tõrusid 30–50 kg.
Hariliku saare, vahtra ja pärna vilju võiks külvata sügisel, kohe pärast viljade kogumist, sest need puuliigid on pika puhkeajaga. Hariliku jalaka ja künnapuu viljad tuleb pärast valmimist (juuni teine pool kuni juuli algus) koguda ja kohe maha külvata.
Kõvalehtpuude (v.a tamm) metsakülvi praktiseeritakse väga vähe, sest viljakal pinnal matab rohi tõusmed.
Sangleppa ei külvata, sest aladel, kus see liik on varem kasvanud, uueneb ta hästi kännuvõsust.
Eda Tetlov, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse juhtivspetsialist
Sinu Mets, veebruar 2008
