Igipõline vaidlus: kes on puhtatõuline tori hobune?

 (8)
                     
Igipõline vaidlus: kes on puhtatõuline tori hobune?
Universaalne tori hobune on rahumeelse iseloomu, hea närvikava, tugeva kehaehitusega ja vastupidav. Kasutust leiavad nii veo- kui ratsahobusena. Mullu oli tõuraamatus 636 hobust.
Foto: Ago Ruus

Paljud eestlased peavad tori hobust lisaks laulupeole ja Estonia teatrile oluliseks eestluse märgiks. Hobusekasvatajate endi hulgast aga soovivad ühed tori hobust säilitada, teised teda ka paremaks aretada.

Aasta algusest on tori tõugu hobustel uus säilitus- ja aretusprogramm, mis annab hobusekasvatajale varasemaga võrreldes aretustöös suuremad võimalused, kuid seab ka rangemad piirid. Tori hobuste tõuraamatut peetakse kaheosalisena, TA- ehk universaal- ja TB- ehk aretussuuna hobustele. Raskemat tüüpi universaalsuuna hobuste peatõuraamat on omakorda kaheks jaotatud. Esimesse ossa kantakse need sugulises kasutuses olevad hobused, kelle põlvnemises leiab kolme põlvkonna vältel ainult tori tõugu hobuseid, teise need, kelle eellaste hulgas on teiste tõugude esindajaid. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tõuaretustöö juhataja Andres Kallaste sõnul on TA esimese osa puhul sisuliselt tegu 1960ndatel välja kujunenud universaalset tüüpi tori hobuste tõuraamatuga. “TA peatõuraamatu esimesse osasse kantakse hobune põlvnemise järgi, jõudluskatseid need loomad läbima ei pea,” selgitab Kallaste. Hetkel on seal 11 täkku ja 75 mära, lisaks noorhobuseid ja seni aretuses veel mitte kasutatud märasid. Hoolimata sellest kardab osa hobusekasvatajaist puhtatõulise universaalse tori hobuse väljasuremist. MTÜsse Vana-Tori Hobuse Ühing koondunud hobuseomanikud ja -huvilised soovivad selle hobusetüübi jaoks avada eraldiseisva tõuraamatu.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (1)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.