Igipõline vaidlus: kes on puhtatõuline tori hobune?

 (8)
                     
Igipõline vaidlus: kes on puhtatõuline tori hobune?
Universaalne tori hobune on rahumeelse iseloomu, hea närvikava, tugeva kehaehitusega ja vastupidav. Kasutust leiavad nii veo- kui ratsahobusena. Mullu oli tõuraamatus 636 hobust.
Foto: Ago Ruus

Paljud eestlased peavad tori hobust lisaks laulupeole ja Estonia teatrile oluliseks eestluse märgiks. Hobusekasvatajate endi hulgast aga soovivad ühed tori hobust säilitada, teised teda ka paremaks aretada.

Aasta algusest on tori tõugu hobustel uus säilitus- ja aretusprogramm, mis annab hobusekasvatajale varasemaga võrreldes aretustöös suuremad võimalused, kuid seab ka rangemad piirid. Tori hobuste tõuraamatut peetakse kaheosalisena, TA- ehk universaal- ja TB- ehk aretussuuna hobustele. Raskemat tüüpi universaalsuuna hobuste peatõuraamat on omakorda kaheks jaotatud. Esimesse ossa kantakse need sugulises kasutuses olevad hobused, kelle põlvnemises leiab kolme põlvkonna vältel ainult tori tõugu hobuseid, teise need, kelle eellaste hulgas on teiste tõugude esindajaid. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tõuaretustöö juhataja Andres Kallaste sõnul on TA esimese osa puhul sisuliselt tegu 1960ndatel välja kujunenud universaalset tüüpi tori hobuste tõuraamatuga. “TA peatõuraamatu esimesse osasse kantakse hobune põlvnemise järgi, jõudluskatseid need loomad läbima ei pea,” selgitab Kallaste. Hetkel on seal 11 täkku ja 75 mära, lisaks noorhobuseid ja seni aretuses veel mitte kasutatud märasid. Hoolimata sellest kardab osa hobusekasvatajaist puhtatõulise universaalse tori hobuse väljasuremist. MTÜsse Vana-Tori Hobuse Ühing koondunud hobuseomanikud ja -huvilised soovivad selle hobusetüübi jaoks avada eraldiseisva tõuraamatu.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.