NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
TOP 1-8
Kommentaaride järjekord: parimad uuemad vanemad
  • Marja Hietakorpi

    28.03.2011 12:35
    Artiklis mainiti: "Mis paljudele teadmata, on see, et tori hobuse nimetust võib kanda ka selline loom, kelle soontes voolab enam kui 60% ulatuses hoopis mõnda teist tõugu hobuse veri... “Neid hobuseid on nii vähe, et tõule nad mingit mõju ei avalda,” sõnab Kallaste. “Võib-olla viis, võib-olla kuus. Aga võib-olla natuke rohkem, pole täpselt lugenud.”

    Kardan, et hr. Kallaste jõuaks lugemisel natuke kaugemalegi, kui ainult viieni-kuueni. Lugemise võiks alustada kasvõi sellest, et 2008.a. sündinud TA-varsadest (NB! TA) 17 pead ehk 29 % on üle 50 % võõrveresusega. Ja 2009.a. sündinud TA-varsadest 22 pead ehk 34 %.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • vana-torihobune

    28.03.2011 12:44
    Lisan eelmisele:
    TA-varsad saavad maksumaksja taskust toetused.

    Ja kes seletab maksumaksjale lahti, miks hobune, kellel on 16 % tori veresust, saab toetust? Mis eesmärgiga selline hobune saab toetust?

    www.vana-torihobune.ee
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • mõistmatu

    28.03.2011 13:24
    huvitav asja kommenteerivad üks soomlane, teine sisserännanud saksa vibunina?! milline erialane haridus neil on, et üldse teemat kommenteerida
    Vasta
  • vana-torihobune

    28.03.2011 14:48
    ...kas köige tavalise ja lihtsama protsendi-arvestamise jaoks on Eestis eriala-haridus vajalik? Välismaal öpetatakse seda önneks algkoolis.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Marja Hietakorpi

    28.03.2011 15:08
    Lp. "mõistmatu",
    Enda hariduse kohta täpsustuseks, et peale Helsingi Ülikooli põllumajandusteaduskonna magistrikraadi olen omandanud Soomes Ypäjä Hobumajanduskoolis hobusekasvataja erihariduse (talliülem, erialaks hobusearetus ja -kasvatus). Lisaks läbinud hobuste kunstliku seemenduse kursused.

    Kui soovite lähemalt tutvust sobitada, võtke palun ühendust kasvõi Facebook'i kaudu. Pole vist põhjust hakata Maalehte risustama minu, "mõistmatu" või kellegi teise elulookirjeldustega?
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Hämmingus

    30.03.2011 04:50
    kas köige tavalise ja lihtsama protsendi-arvestamise jaoks on Eestis eriala-haridus vajalik? Tundub, et on.
    Arvestama - Arvesse+võtt, arvesse+võetav
    Arvutama - kokku arvutama, summaks liitma
    Ei ole siiamaani aru saanud, mida Te taotlete? Millega Te oma tõuraamatu loote? Õdede-vendade, isade-emade, onude ja tädidega või?
    Kui Toote täiendust sisse, kuidas siis selle veresusega jääb? Ainult hämate.Tooge oma detailne nägemus lagedale ja saab ehk asjale selgust.Ja mis kuradi uus suund Teil võetud on, et maksumaksja taskust saavad toetust? Kui seadus näeb ette siis tuleb seda ka täita.Seda toetuse väärkasutust ma siin küll ei näe.Googeldage parem millised on eurotoetuste väärkasutused, kus aafrikasse tehakse suusakuurorte ja antarktikasse suvitusrandu.Üks Saksamaa suurfirma kes tegeleb teede ehitusega võtab igal aastal välja kümneid miljoneid eurosid põllumajandustoetust aga ettenähtud valdkonda ei pane sentigi.
    Vasta
  • Lp. Hämmingus

    31.03.2011 10:18
    ... vähemalt öpetati meid välismaal koolis ka, missugused sönad tasub lugeja kirjadel kasutada ja millised mitte.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • vanatüübi tori omanik

    30.04.2012 13:12
    Lp. M.Hietakorpi ja vana-tori
    Hariduse omandamine ei tee veel inimest harituks.Räägite tori hobuse säilitamisest ja kaitsmisest.
    Kus siis on need teie ``õige`` verega varsad, miks peasäilitajal ( ikkagi üle 20 ``õige``hobuse karjas)
    sündis 2010a. ainult üks varss ja 2011a. mitte ühtegi.Teiste hobusekasvatajate tööd ja vaeva küll halvustate, aga omapoolne panus ( läbi sündivate varssade elab ju tõug edasi ) puudub.
    Tore et seda hobu promote, kuid seda ei maksa teha teisi hobusekasvatajaid halvustades ja toimivat süsteemi lõhkudes.
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 8 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.