Igipõline vaidlus: kes on puhtatõuline tori hobune?

 (8)
                     
Igipõline vaidlus: kes on puhtatõuline tori hobune?
Universaalne tori hobune on rahumeelse iseloomu, hea närvikava, tugeva kehaehitusega ja vastupidav. Kasutust leiavad nii veo- kui ratsahobusena. Mullu oli tõuraamatus 636 hobust.
Foto: Ago Ruus

Paljud eestlased peavad tori hobust lisaks laulupeole ja Estonia teatrile oluliseks eestluse märgiks. Hobusekasvatajate endi hulgast aga soovivad ühed tori hobust säilitada, teised teda ka paremaks aretada.

Aasta algusest on tori tõugu hobustel uus säilitus- ja aretusprogramm, mis annab hobusekasvatajale varasemaga võrreldes aretustöös suuremad võimalused, kuid seab ka rangemad piirid. Tori hobuste tõuraamatut peetakse kaheosalisena, TA- ehk universaal- ja TB- ehk aretussuuna hobustele. Raskemat tüüpi universaalsuuna hobuste peatõuraamat on omakorda kaheks jaotatud. Esimesse ossa kantakse need sugulises kasutuses olevad hobused, kelle põlvnemises leiab kolme põlvkonna vältel ainult tori tõugu hobuseid, teise need, kelle eellaste hulgas on teiste tõugude esindajaid. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tõuaretustöö juhataja Andres Kallaste sõnul on TA esimese osa puhul sisuliselt tegu 1960ndatel välja kujunenud universaalset tüüpi tori hobuste tõuraamatuga. “TA peatõuraamatu esimesse osasse kantakse hobune põlvnemise järgi, jõudluskatseid need loomad läbima ei pea,” selgitab Kallaste. Hetkel on seal 11 täkku ja 75 mära, lisaks noorhobuseid ja seni aretuses veel mitte kasutatud märasid. Hoolimata sellest kardab osa hobusekasvatajaist puhtatõulise universaalse tori hobuse väljasuremist. MTÜsse Vana-Tori Hobuse Ühing koondunud hobuseomanikud ja -huvilised soovivad selle hobusetüübi jaoks avada eraldiseisva tõuraamatu.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Registreeritud (0) Anonüümne (8)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Maaomanikud läksid viimases hädas valitsusjuhi jutule
Kõige enam on maaomanikud hädas Eleringi kõrgepingeliinidega, sest nende keelu- ja kaitsetsoon on palju ul atuslikum kui madalpingeliinide puhul. Ka kohtuasi käib Eleringiga.
Kümne aasta jagu aega on merre voolanud, kuid valitsusasutused ei suuda või ei taha midagi ette võtta, et maaomanikud saaksid majandustegevust välistavate liinialuste maade eest õiglast tasu.
Lurichi sündimise ootuses Maalehe maadlusturniir juba eeloleval nädalavahetusel! (2)
30. jaanuar 2015 17:42
Lurichi sündimise ootuses
Andris Pentile võtet näitav treener Lembit Kalter näeb maadluspoiste edu alusena usinat harjutamist, aga ka lapsevanemate ning omavalitsuse toetust.
Soov teistest tugevamaks saada ja maailmas silma paista pole Georg Lurichi sünnikohas Väike-Maarjas vaibunud ning saab enne Maalehe maadlusturniiri aina hoogu juurde.
Vereülekande saanud merikotkas paraneb jõudsalt
Kui merikotkas ravile saabus, kaalus ta vaevalt 2,9 kilo, ent pärast elupäästvat vereülekannet ja paarinädalast kosumist on ta juba tublisti juurde võtnud.
Paari nädala eest tehti Eestis esimest korda vereülekanne merikotkale.
Pelletikütte turg Eestis kasvab koos elatustasemega
Praegu kasutatakse meil katlamajades peamiselt hakkpuitu, mis pelletist märksa soodsam. Nii ka Kose uues katlamajas. Küll aga saab hakkekatla kiiresti pelletile ümber kohandada.
Võrumaal avab peatselt uksed Baltimaade moodsaim pelletitehas OÜ Osula Graanul. Ettevõtte esindajad usuvad, et pelletitootmine Eestis on kindlasti tõusujoonel ning kasvab koos elatustasemega.
Osa linde jäi loendusele tulemata
Siidisabad, kes peale ilusa välimuse rõõmustavad inimesi ka oma kauni viristava-vilistava lauluga, jõudsid tänavu Eestisse just talvise aialinnuvaatluse ajaks.
See, et linnud pehme talve tõttu pole massiliselt aedadesse toidulaudade juurde koondunud, oli tänavuse aialinnuvaatluse üks põhitunnuseid.
Eesti lihaloomade turu määravad usupühad
Sireli talu peremees lambakasvataja Tiit Kaivo hindab Eesti lammaste kvaliteeti ebaühtlaseks. Oma talus püüab ta seda viga mitte teha.
Elusveiste väljaveo statistika tõi üllatuse: kõige rohkem veiseid viidi Hollandisse, mille osatähtsus oli ligi 90 protsenti.