Igipõline vaidlus: kes on puhtatõuline tori hobune?

 (8)
                     
Igipõline vaidlus: kes on puhtatõuline tori hobune?
Universaalne tori hobune on rahumeelse iseloomu, hea närvikava, tugeva kehaehitusega ja vastupidav. Kasutust leiavad nii veo- kui ratsahobusena. Mullu oli tõuraamatus 636 hobust.
Foto: Ago Ruus

Paljud eestlased peavad tori hobust lisaks laulupeole ja Estonia teatrile oluliseks eestluse märgiks. Hobusekasvatajate endi hulgast aga soovivad ühed tori hobust säilitada, teised teda ka paremaks aretada.

Aasta algusest on tori tõugu hobustel uus säilitus- ja aretusprogramm, mis annab hobusekasvatajale varasemaga võrreldes aretustöös suuremad võimalused, kuid seab ka rangemad piirid. Tori hobuste tõuraamatut peetakse kaheosalisena, TA- ehk universaal- ja TB- ehk aretussuuna hobustele. Raskemat tüüpi universaalsuuna hobuste peatõuraamat on omakorda kaheks jaotatud. Esimesse ossa kantakse need sugulises kasutuses olevad hobused, kelle põlvnemises leiab kolme põlvkonna vältel ainult tori tõugu hobuseid, teise need, kelle eellaste hulgas on teiste tõugude esindajaid. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tõuaretustöö juhataja Andres Kallaste sõnul on TA esimese osa puhul sisuliselt tegu 1960ndatel välja kujunenud universaalset tüüpi tori hobuste tõuraamatuga. “TA peatõuraamatu esimesse osasse kantakse hobune põlvnemise järgi, jõudluskatseid need loomad läbima ei pea,” selgitab Kallaste. Hetkel on seal 11 täkku ja 75 mära, lisaks noorhobuseid ja seni aretuses veel mitte kasutatud märasid. Hoolimata sellest kardab osa hobusekasvatajaist puhtatõulise universaalse tori hobuse väljasuremist. MTÜsse Vana-Tori Hobuse Ühing koondunud hobuseomanikud ja -huvilised soovivad selle hobusetüübi jaoks avada eraldiseisva tõuraamatu.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib  Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Kuigi viljapõllud näevad head välja, võib saak jääda ebaühtlaseks külmast tingitud pritsimiskahjustuste tõttu. Soojade saabudes asusid tegevusse röövikud.
Lüpsjad varem pensionile? (5)
4. juuli 2015 12:01
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Kui raps jõudis kunagi Eestisse rahakultuurina, siis põldoa juurutajad tõstavad esile keskkonnahoidu: muldade rikastamist ja lämmastiku sidumist. Põlduba peetakse heaks eelviljaks ja loomasöödaks.