Samas jälle – iga mark ja mudel tahab pildil olla. Ning selleks tuleb temast kõnelda. Et kõnelda, tuleb uuendada.

Aga suu kinni, autouks lahti!

Jeep Compass ei paistnud eemalt vaadates just väga uuenduslik. Ikka sama tüüpi iluvõre – kellele tundub, et naeratav, kellele, et kurjustav. Seitse hammast. Kuid olgem ausad, hästi istuv ülikond.

Kas sisu ei näidanud revolutsiooni vahuseid laineid. Ikka see tõsimeelsus, soliidselt paigas ja praktiline olek. Pluss mõned plussid kõrgema varustustaseme puhul.

Võib-olla on see kellelegi oluline, aga „uued modernsed materjalid“ ning „stiilsed kontrastsed õmblused“ on müügiargumendina siiski väheveenvad. Neile, kes ootavad midagi, millega asjatundjate ringkonnas liidriks tõusta, jääb vist väheks.

Mis muidugi ei heida kuidagi varju nt seadmete hääljuhtimise võimalusele või muudele kaasaegsetele ning vajalikele uuendustele ja lahendustele.
Teed, kaasa arvatud (või just eriti) seda raskemat, oli selle linnamaasturiga aga küll mugav võtta. Kolinud küll idee poolest linna, pole auto mudavõõraks jäänud.

Kui jääd väga kinni, tarvitab ta nn 50:50 lukustamist, kui veidi vähem, siis nelivedu, kus kuni pool jõust jääb tagasillale.

Ning kui oled mudast pääsenud ning uhad maanteel suviste piirkiiruste piires, on Compass juba sisuliselt esiveoline. Ametlikumas keeles: tavaolukorras kantakse veojõud kuni 90% ulatuses esisillale.

Kes tahab asja headuses lõplikult veenduda, peab ära ootama mitte just kaugel oleva libeda-aja, sest veo jõu kandmine tagasillale peaks iseeneslikult ilmnema ka libeduse korral.

Asjakohane lüliti on muidugi ka olemas. Lased parema käe üsna vabalt rippu ning sealt ta leiadki.

Uus Jeep Compass on nn tagasi läinud „päris“ automaatkasti juurde. Jah, teatavas mõttes on see „päris“ parem. Vahetum, kindlam. Väidetavalt siiski ka kütust kulutavam.

Jah, eks kaheliitrine kuuekäiguline röövis ikka parasjagu. Oleneb muidugi, millega võrreldes. Diiselmootoriga pereauto küsib aga juba poole vähem. Ning see võib saada argumendiks.

Otseselt reklaamiga vaielda ei julge, aga punasega kirjutatud 7,6 liitrit mitmesajakilomeetrise sõidu puhul küll paika ei pidanud. Jah, eks Tallinn jäi ka mitmel korral teele, aga on 156-hobujõuline Compass siis linnamaastur või mitte? Jah, lõpuks proovisõidu keskmine alla 10 liitri langes, aga ikkagi.

Auto kõige odavama hinnaga, 21 000 eurot, võib pigem rahul olla, võimsaim ja mugavaim on hinnatud 28 000 eurole.

Näide, kust vahe tuleb: odavamal on 17-, kallimal 18-tollised veljed. Ning kallimal nahksisu. Kroomitud iluvõre. Puutetundliku ekraaniga raadio.