ILM: Keegi ei tea, mis juhtuma hakkab

Eesti on lumme uppumas ja seda juba teist talve järgemööda. Vahepeale jäi suvi, mil kuumad ilmad ei tahtnud lõppeda. Ilma tujusid selgitab TÜ teadusportaal Novaator.

“Sel kõigel on sama põhjus,” ütles Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post Novaatorile.

Meie kliima määrab ära Põhja-Atlandi ostsillatsioon, ehk see kuidas õhurõhk Atlandi ookeani põhjaosas Islandi ja Assoori saarte vahel muutub. Põhja-Atlandi ostsillatsioon on kliimasüsteemi omavõnkumine, samasugune nagu El Nino.

Seda väljendab NAO-indeks. Kui indeks on positiivne, siis on atmosfääris umbes viie kilomeetri kõrgusel juhtiv õhuvool, millest sõltub õhurõhkkondade liikumine, suunaga läänest itta. Negatiivse indeksi puhul idast läände.

Just see negatiivne indeks püsis terve eelmise talve ning seesama negatiivne indeks tõi kaasa ülikuuma suve.

“Praegu on see indeks ikka negatiivne. See tähendab hästi palju idasuunalisi, ka kirdest ja kagust tulevaid tuuli, mis toovad Euroopase rohkem külma ja kuiva õhku” ütles Post. Kogu Euroopas erakordselt varane ja lumerohke talv on otseselt selle õhuvoolu süü.

Põhja-Eesti lumeuputus on Posti sõnul seletatav nn laheefektiga. Soome laht on jäävaba ning merevesi soe. Põhjatuulega kandub soe veeaur merelt maa kohale ning sajab lumena alla.

Mis saab edasi? “Keegi ei tea, mis saab edasi,” ütles Post. “NAO-indeksi prognoosid näitavad, et aasta lõpuni peaks see püsima negatiive, kuid peaks siis minema tasapisi positiivseks. See tooks meil kaasa sula ja vihmad. Aga ennustused on nagu nad on...”