Ilmamuutus aeglustab sinivetikate rünnakut Peipsil
Lisaks kuumuse taandumisele segasid Kanguri sõnul tugevad tuuleiilid järvevett, takistades ka sel moel vee õitsemist.
Sinivetika Gloeotrichia echinulata õitsemist täheldas Kangur 8. juunil koos teiste limnoloogiakeskuse järveteadlastega oma uurimisekspeditsioonil Peipsi avajärvel selle põhjapoolses keskosas. Veel nädal varem, 31. mai ja 1. juuni retkel järvele oli vesi olnud ilus ja selge, ei mingeid märke sinivetikatest. Aga 8. juunil oli teda juba nii palju, et võis laevalaeltki märgata.
“Neid oli vees näha päris paksult, sellised sinakasrohelised kerakesed,” iseloomustas Kangur avanenud pilti.
Kuigi õitsemist on igal aastal – sinivetikaliik Gloeotrichia echinulata on Peipsile tavapärane liik –, vohab see mõnel suvel tugevamalt. Küll on Kanguri sõnul mõneti üllatav, et aeg selleks saabus tänavu ebaharilikult vara. Tavapäraselt juhtub see juulis-augustis, kui järvevesi on viimaks üles soojenenud.
Ent läinud nädala kuumus küttis ka Peipsil avajärve osas vee üle 20 kraadi soojaks, mis käivitaski vetikate kiire arengu. Mõnel suvel pole isegi suve lõpuks vesi nii soojaks läinud.
“Samas ei ole selles midagi erakordset, ka 2002. aasta juuni algas kuumusega ja sellele järgnenud vetikate õitsemisega,” selgitas vanemteadur.
Kanguri kui limnoloogi sõnul ei ole tegelikult õige öelda, et sinivetikad õitsevad, nagu rahvasuu räägib, vaid õigem oleks nimetada seda sinivetikatest põhjustatud veeõitsenguks, sest vetikas tegelikult ise ju ei õitse.
Mis ujujatesse puutub, siis praegu Kangur veel ei tea, kas kõneks olev sinivetikas on ka mürke tootev ja nahka ärritava toimega, kuid kui vesi on kui vetikasupp, ei tasuks sinna küll ujuma minna.
Hoopis murettekitavam on vetikate vohamine järve kalastikule. Mitmel kuumal suvel, kui veeõitseng on olnud tugev, on sellele järgnenud ka kalade suur suremine.
“Inimene saab vetikate vastu niipalju teha, et reostust võimalikult vähe järve lasta, sest vetika paneb vohama eeskätt piisav toitesoolade hulk vees, eriti fosfor,” pani Kangur südamele.
Kui nädala algul saabunud ilmamuutus pidurdaski vetikate vohamist, siis võib karta, et see on ajutine. “Juhul kui täituvad prognoosid, et tuleb soe suvi, siis pigem on oodata Peipsil ka tugevat veeõitsengut.”
Praegu on aga Peipsit halvemast hoidnud kõrge veetase, märkis Kangur.
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin kinnitas esmaspäeval Maalehele, et merevetes sinivetikad endast veel märku andnud ei ole.
“Sinivetikate vohamine saab tavaliselt alguse avameres, aga seal on vesi veel selleks liiga külm,” selgitas Martin.
