Ilmus hobuste värvusi ja kaaluprobleeme käsitlev artiklitekogumik

                     
Ilmus hobuste värvusi ja kaaluprobleeme käsitlev artiklitekogumik
CREATOR: gd-jpeg v1.0 (using IJG JPEG v70), quality = 100
Foto: Repro

Värskelt trükikojast tulnud kogumikus keskendutakse hobuste värvustele ja ülekaalulisusele, lisaks leiavad hobusekasvatajad sealt eesti tõugu sugutäkkude kataloogi, mida illustreerivad värvilised pildid.

Eesti hobuse suurimaid väärtusi on tema värvilisus. Kahjuks pole sellele senini piisavalt tähelepanu pööratud. Ometi võiks just see omadus olla üheks põhiliseks trumbiks eesti hobuse turustamisel – maailmas polegi eriti palju nii värvilisi hobusetõuge. Kogumikus avaldatud värvusteemalised artiklid on aga universaalsed, neis kirjapandu kehtib kõigi hobusetõugude kohta.

Artiklite autorid on juba aastaid põhjalikult eesti hobuse värvusi uurinud ja analüüsinud Ingrid Randlaht ning USAs Texase A&M Ülikooli Colleg Sationis töötav geneetik Terje Raudsepp, kelle eriliseks huviks on alati olnud hobuste värvusgeneetika.

Teiseks suureks teemaks, kuid juba negatiivse poole pealt, on hobuste ülekaalulisus, mida käsitleb Soome teadlane Markku Saastamoinen. Ajal, mil hobuse töökoormus on vähenenud miiniumini, tuleb kaalule hobuse tervise seisukohast lähtudes eriti tõsiselt tähelepanu pöörata. Just liigsöömisega kaasnevad uued, aastakümneid tagasi veel tundmatud hobuste tervisehädad (näiteks laminiit).

Kolmas tänapäevase hobusekasvatuse teema viib kogumiku lugeja täiesti uude valdkonda – hobusetõu kaubamärgi juurde. Suvi Louhelaineni kirjutis räägib soome hobuse tulevikust ja kaubamärgist. Viimane aeg on selle teemaga Eestiski tegelema hakata, kui tahame, et eesti hobune jääks püsima ka tulevastele põlvedele.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretustöö juhataja Andres Kallaste tutvustab praegu kasutuses olevaid sugutäkke liinaretuse seisukohast. Lisatud on värviliste fotodega illustreeritud sugutäkkude kataloog.

Kogumikus on avaldatud ka seni vähetuntud tekst eesti hobuse aretusest Aleksei Bellegarde sulest. Esmakordselt ilmus see 1940. aastal, kuid pakub hobusekasvatajale sellegipoolest üllatavalt kaasaegseid mõttearendusi.

Artiklite kogumiku „Eesti hobune 2011” väljaandja on Eesti Hobuse Kaitse Ühing, väljaandmist toetas EL Maaelu Arengu Fond. Ühingu liikmetele saadetakse trükis posti teel koju, kõik teised huvilised saavad seda aga tellida SIIT.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.
Välismaa metsakaja
27. november 2014 05:15
Udu Viimsis, Pirital
Pilt on illustreeriv
Eesti metsakaja
27. november 2014 05:15
Tarvastu vald
Pilt on illustreeriv
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.