Ilmus hobuste värvusi ja kaaluprobleeme käsitlev artiklitekogumik

                     
Ilmus hobuste värvusi ja kaaluprobleeme käsitlev artiklitekogumik
CREATOR: gd-jpeg v1.0 (using IJG JPEG v70), quality = 100
Foto: Repro

Värskelt trükikojast tulnud kogumikus keskendutakse hobuste värvustele ja ülekaalulisusele, lisaks leiavad hobusekasvatajad sealt eesti tõugu sugutäkkude kataloogi, mida illustreerivad värvilised pildid.

Eesti hobuse suurimaid väärtusi on tema värvilisus. Kahjuks pole sellele senini piisavalt tähelepanu pööratud. Ometi võiks just see omadus olla üheks põhiliseks trumbiks eesti hobuse turustamisel – maailmas polegi eriti palju nii värvilisi hobusetõuge. Kogumikus avaldatud värvusteemalised artiklid on aga universaalsed, neis kirjapandu kehtib kõigi hobusetõugude kohta.

Artiklite autorid on juba aastaid põhjalikult eesti hobuse värvusi uurinud ja analüüsinud Ingrid Randlaht ning USAs Texase A&M Ülikooli Colleg Sationis töötav geneetik Terje Raudsepp, kelle eriliseks huviks on alati olnud hobuste värvusgeneetika.

Teiseks suureks teemaks, kuid juba negatiivse poole pealt, on hobuste ülekaalulisus, mida käsitleb Soome teadlane Markku Saastamoinen. Ajal, mil hobuse töökoormus on vähenenud miiniumini, tuleb kaalule hobuse tervise seisukohast lähtudes eriti tõsiselt tähelepanu pöörata. Just liigsöömisega kaasnevad uued, aastakümneid tagasi veel tundmatud hobuste tervisehädad (näiteks laminiit).

Kolmas tänapäevase hobusekasvatuse teema viib kogumiku lugeja täiesti uude valdkonda – hobusetõu kaubamärgi juurde. Suvi Louhelaineni kirjutis räägib soome hobuse tulevikust ja kaubamärgist. Viimane aeg on selle teemaga Eestiski tegelema hakata, kui tahame, et eesti hobune jääks püsima ka tulevastele põlvedele.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretustöö juhataja Andres Kallaste tutvustab praegu kasutuses olevaid sugutäkke liinaretuse seisukohast. Lisatud on värviliste fotodega illustreeritud sugutäkkude kataloog.

Kogumikus on avaldatud ka seni vähetuntud tekst eesti hobuse aretusest Aleksei Bellegarde sulest. Esmakordselt ilmus see 1940. aastal, kuid pakub hobusekasvatajale sellegipoolest üllatavalt kaasaegseid mõttearendusi.

Artiklite kogumiku „Eesti hobune 2011” väljaandja on Eesti Hobuse Kaitse Ühing, väljaandmist toetas EL Maaelu Arengu Fond. Ühingu liikmetele saadetakse trükis posti teel koju, kõik teised huvilised saavad seda aga tellida SIIT.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas? (1)
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.