Ilmus hobuste värvusi ja kaaluprobleeme käsitlev artiklitekogumik

                     
Ilmus hobuste värvusi ja kaaluprobleeme käsitlev artiklitekogumik
CREATOR: gd-jpeg v1.0 (using IJG JPEG v70), quality = 100
Foto: Repro

Värskelt trükikojast tulnud kogumikus keskendutakse hobuste värvustele ja ülekaalulisusele, lisaks leiavad hobusekasvatajad sealt eesti tõugu sugutäkkude kataloogi, mida illustreerivad värvilised pildid.

Eesti hobuse suurimaid väärtusi on tema värvilisus. Kahjuks pole sellele senini piisavalt tähelepanu pööratud. Ometi võiks just see omadus olla üheks põhiliseks trumbiks eesti hobuse turustamisel – maailmas polegi eriti palju nii värvilisi hobusetõuge. Kogumikus avaldatud värvusteemalised artiklid on aga universaalsed, neis kirjapandu kehtib kõigi hobusetõugude kohta.

Artiklite autorid on juba aastaid põhjalikult eesti hobuse värvusi uurinud ja analüüsinud Ingrid Randlaht ning USAs Texase A&M Ülikooli Colleg Sationis töötav geneetik Terje Raudsepp, kelle eriliseks huviks on alati olnud hobuste värvusgeneetika.

Teiseks suureks teemaks, kuid juba negatiivse poole pealt, on hobuste ülekaalulisus, mida käsitleb Soome teadlane Markku Saastamoinen. Ajal, mil hobuse töökoormus on vähenenud miiniumini, tuleb kaalule hobuse tervise seisukohast lähtudes eriti tõsiselt tähelepanu pöörata. Just liigsöömisega kaasnevad uued, aastakümneid tagasi veel tundmatud hobuste tervisehädad (näiteks laminiit).

Kolmas tänapäevase hobusekasvatuse teema viib kogumiku lugeja täiesti uude valdkonda – hobusetõu kaubamärgi juurde. Suvi Louhelaineni kirjutis räägib soome hobuse tulevikust ja kaubamärgist. Viimane aeg on selle teemaga Eestiski tegelema hakata, kui tahame, et eesti hobune jääks püsima ka tulevastele põlvedele.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretustöö juhataja Andres Kallaste tutvustab praegu kasutuses olevaid sugutäkke liinaretuse seisukohast. Lisatud on värviliste fotodega illustreeritud sugutäkkude kataloog.

Kogumikus on avaldatud ka seni vähetuntud tekst eesti hobuse aretusest Aleksei Bellegarde sulest. Esmakordselt ilmus see 1940. aastal, kuid pakub hobusekasvatajale sellegipoolest üllatavalt kaasaegseid mõttearendusi.

Artiklite kogumiku „Eesti hobune 2011” väljaandja on Eesti Hobuse Kaitse Ühing, väljaandmist toetas EL Maaelu Arengu Fond. Ühingu liikmetele saadetakse trükis posti teel koju, kõik teised huvilised saavad seda aga tellida SIIT.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Maie Orav
Maie Orav teab, et mehed saab tantsima siis, kui lasta neil olla ka tantsuplatsil meestena.
“Rohkem meest” – nii kõlab 6. ja 7. juunil Rakveres toimuva meeste tantsupeo KOLM juhtmõte.
Dekoratiivsed lehed
Dekoratiivsed lehed annavad lilleanumale heleda-tumeda kontrasti. Heledad lehed tasakaalustavad tumeda lehestiku süngust.
Kuidas värviliste õitega kokku sobitada hõbedasi, vaskseid, tumepurpurseid või mõnda muud põnevat karva lehtdekoratiivseid taimi?
Õlletooraine proteiinisisaldus ei tohi olla ka liialt madal. Tüüpiline õlle lõhn ja maitse tekivad just teatud proteiinide toimel.
Õlletooraine proteiinisisaldus ei tohi olla ka liialt madal. Tüüpiline õlle lõhn ja maitse tekivad just teatud proteiinide toimel.
Eesti põldudel on õlleoder kasvanud juba aastaid, aga selle laiaulatuslikuma viljelemise probleemiks on jäänud seemnete madal idanevus.
 šarolee tõugu lihaveised
Reet ja Targo Pikkmetsa šarolee tõugu lihaveised elavad kasvuhoone-tüüpi varjualuses, mis on toodud Inglismaalt ning kaitseb loomi tuule ja sademete eest.
Lihaveisekasvatus annab võimaluse edu saavutada ka väikese karjaga, näitab mulluse parima lihakarjakasvataja Targo Pikkmetsa kogemus.
Edgars Zihmanis
Edgars Zihmanis kinnitab, et praegu tuleb Läti viinamarjakasvatajate põhitulu istikumüügist. Kuna üha rohkematel inimestel on unistus võtta oma käega oma aiast oma viinamarju, on see hea äri.
Nagu Eestis, on viinamarjakasvatus Lätiski lapsekingades, ja seal tegutseb umbes 30 arvestatavat viinamarjakasvatajat. Enamikul on noored istandused, nii et seda, kas viinamarjakasvatus on tulevikuäri või kallis hobi, ei tea veel keegi.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
Sel laupäeval tuleb Eesti Vabaõhumuuseumis suisa kahekordne pidu – uksed avavad peipsivene maja ja setu talu. Selle sündmuseni jõudmiseks kulus aga enam kui kolm
kümnendit vaeva.