Ilmus hobuste värvusi ja kaaluprobleeme käsitlev artiklitekogumik

                     
Ilmus hobuste värvusi ja kaaluprobleeme käsitlev artiklitekogumik
CREATOR: gd-jpeg v1.0 (using IJG JPEG v70), quality = 100
Foto: Repro

Värskelt trükikojast tulnud kogumikus keskendutakse hobuste värvustele ja ülekaalulisusele, lisaks leiavad hobusekasvatajad sealt eesti tõugu sugutäkkude kataloogi, mida illustreerivad värvilised pildid.

Eesti hobuse suurimaid väärtusi on tema värvilisus. Kahjuks pole sellele senini piisavalt tähelepanu pööratud. Ometi võiks just see omadus olla üheks põhiliseks trumbiks eesti hobuse turustamisel – maailmas polegi eriti palju nii värvilisi hobusetõuge. Kogumikus avaldatud värvusteemalised artiklid on aga universaalsed, neis kirjapandu kehtib kõigi hobusetõugude kohta.

Artiklite autorid on juba aastaid põhjalikult eesti hobuse värvusi uurinud ja analüüsinud Ingrid Randlaht ning USAs Texase A&M Ülikooli Colleg Sationis töötav geneetik Terje Raudsepp, kelle eriliseks huviks on alati olnud hobuste värvusgeneetika.

Teiseks suureks teemaks, kuid juba negatiivse poole pealt, on hobuste ülekaalulisus, mida käsitleb Soome teadlane Markku Saastamoinen. Ajal, mil hobuse töökoormus on vähenenud miiniumini, tuleb kaalule hobuse tervise seisukohast lähtudes eriti tõsiselt tähelepanu pöörata. Just liigsöömisega kaasnevad uued, aastakümneid tagasi veel tundmatud hobuste tervisehädad (näiteks laminiit).

Kolmas tänapäevase hobusekasvatuse teema viib kogumiku lugeja täiesti uude valdkonda – hobusetõu kaubamärgi juurde. Suvi Louhelaineni kirjutis räägib soome hobuse tulevikust ja kaubamärgist. Viimane aeg on selle teemaga Eestiski tegelema hakata, kui tahame, et eesti hobune jääks püsima ka tulevastele põlvedele.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretustöö juhataja Andres Kallaste tutvustab praegu kasutuses olevaid sugutäkke liinaretuse seisukohast. Lisatud on värviliste fotodega illustreeritud sugutäkkude kataloog.

Kogumikus on avaldatud ka seni vähetuntud tekst eesti hobuse aretusest Aleksei Bellegarde sulest. Esmakordselt ilmus see 1940. aastal, kuid pakub hobusekasvatajale sellegipoolest üllatavalt kaasaegseid mõttearendusi.

Artiklite kogumiku „Eesti hobune 2011” väljaandja on Eesti Hobuse Kaitse Ühing, väljaandmist toetas EL Maaelu Arengu Fond. Ühingu liikmetele saadetakse trükis posti teel koju, kõik teised huvilised saavad seda aga tellida SIIT.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
KARAMAZOVID ehk Millist is(s)a(ndat) me teenime
Stseen, mis jäi meelde. Isa Fjodor Karamazov (Mait Malmsten, keskel) küsib poegadelt Aljošalt (Pääru Oja, vasakul) ja Ivanilt (Mait Joorits), kas Jumal on olemas, kas elu jätkub pärast surma…
Omaette ollakse kusagil mujal.
Parteipleenum – see kaheksas (6)
29. märts 2015 08:55
Parteipleenum – see kaheksas
EK(b)P KK I sekretäri Nikolai Karotamme võimult kõrvaldamise aktsioon kulmineerus 1950. aasta märtsis toimunud VIII pleenumil. Sellel pildil tervitab Nikolai Karotamm Eesti NSV talurahva III kongressi, mis toimus 1948. aasta 19. juunil.
21.−26. märtsini 1950 toimus Tallinnas Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogu istungitesaalis EK(b)P KK 8. pleenum, üks oluli­semaid teetähiseid Eesti sovetiseerimisel.
Klassikalised metsavargused on tänapäeval pea olematud
Selline känd võib tekkida mitmel moel – kas ausa metsaomaniku korralikult registreeritud raiest või metsavarga tegevuse tagajärjel. Pildil olev känd pärineb 2000. aastate alguse röövraielangilt Raplamaal.
Algus veebruarikuu Metsalehes
emajõe-veetase-005
Emajõe veetase on praegu aastatagusest ajast kümne sentimeetri võrra kõrgem, edasine sõltub juba sademetest.
Lumevaene talv ja olematu kevadine suurvesi on pannud paljusid muretsema, mis saab meie veekogudest suvel. Et ega nad ometi kuivale jää.
Põltsamaa Felix ostab tänavu kokku 1200 tonni eestimaist kurki
Kurkide kasvataja Viljandimaalt Anneli Steinbruch ja Põltsamaa Felixi ostuspetsialist Leo Dapon
Põltsamaa Felix ostab sellel kurgihooajal kodumaistelt kurgikasvatajatelt kokku üle 1200 tonni kurki.