Ilusad põllud on tänavu taas oodatud viljelusvõistlusele
Seekordsel võistlusel saab panna proovile oma teadmised ja oskused nisu, rukki, õlleodra ning rapsi kasvatamisel. Võisteldakse tavakohaselt saagikuse ja tulukuse kategoorias.
Selleks et osaleda, tuleb viljakasvatajal valida välja oma parim põld, mille pindala on vähemalt 5 ha. Osaleda võib mitme kultuuriga. Kasvuperioodi lõpuks tuleb deklareerida võistluspõllul tehtud kulutused.
Eksperdid tutvuvad võistlusele esitatud põldudega ja nendel rakendatud agrotehniliste võtetega juulis ning osalevad hiljem ka saagikuse ja kvaliteedi määramisel. Aasta lõpul toimuval seminaril arutatakse tulemusi ja kogemusi.
Oma osalusest teatage Maamajanduse toimetusse hiljemalt 31. maiks e-postiga heiki.
raudla@maaleht.ee või telefonil
661 3380.
Tartumaal majandava Puhja Ettevõtete OÜ juht Anti Mets, kes osales läinud aastal viljelusvõistlusel esimest korda ja sai suurima talinisu saagi, tunnistas, et osalema pani teda soov teada saada, kui palju kõrgete saakide saajad saaki panustavad.
Nüüd ütleb Mets, et viljelusvõistlus tekitas temas sõltuvuse. “Tuleb isu rohkem pingutada,” selgitas ta. “Ja osaledes saab infot, mida muidu ei jagata.”
Tänavu lükkas ilm kevadtöid edasi ja seetõttu pole ta oma talinisu seisuga päris rahul. “Need on keskmiselt head, aga rekordit ei anna. Kolm talirapsi põldu on päris head, eks järgmisel nädalal näeb, kuidas suviraps tärkab,” lisab Anti Mets.
Viljelusvõistlusel mitu korda osalenud Estonia OÜ ja selle tütarfirma Kabala Agro tootmisjuht Andrus Lund teatas Maalehele, et põldude seis on tänavu hea, oras talvitus päris hästi. “Vaatame mai lõpuks põllud üle ja teatame, millega osaleme,” märkis Lund, kes tõstis esile heas seisus rukkipõldu ega kurtnud ka rapsi olukorra üle.
“Soodne turusituatsioon ja hea saagivõime on suurendanud põllumeeste huvi taliviljade kasvatamise vastu,” tõdeb viljelusvõistluse agrotehnika ekspert, EMVI vanemteadur Peeter Viil. “Meie klimaatilistes oludes sõltub aga nende saagikus suuresti talvitumisest.”
2011.–2012. aasta talvitumist võib Viili hinnangul pidada taliviljadele soodsaks. Paljud taliviljad võrsusid juba sügisel hästi. Mõnel talirukkipõllul oli taime kohta 10–15 võrset. Seetõttu võib taliviljade taimik kujuneda väga tihedaks.
Ka talirapsi ja -rüpsi põllud on heas seisukorras. Haigused on neid kahjustanud suhteliselt vähe.
“Rapsikasvatajad juba mõtlevad, et ehk saab tänavu selle
5 tonni hektarilt kätte, mille poole aastaid püüeldud,” kiidab Viil, lisades, et selle eesmärgi saavutamiseks on juba praegu vaja ära teha umbrohutõrje – umbrohi võtab omale rohkem kui veerandi taimele vajalikest toitainetest.
Sel nädalal hakkasid silma juba esimesed õitsvad talirüpsipõllud.
