Cerealsi näitusel on lisaks seemnete ja põllukeemia firmadele ka suur kaal tehnikal. Kohal on kõik olulisemad masinafirmad. Just Cerealsil on kõige suurem, kaks päeva vältav taimekaitsepritside töödemo, kus osalevaid firmasid on mitukümmend ja pritse sadu. Juba sajandivahetusel, kui Eesti põllumehed seal käisid, demonstreeriti ka iseliikuvaid taimekaitsepritse, mida siin polnud veel nähtudki.

Lisaks näitusele külastati kaht farmi. Esimene neist oli Andrew Wardi farm, teine Rawcliffe Bridge farm, mis on BASF-i koostööpartner ja mida majandavad Louis Wells ja Mike Green.

Reisil käinud Veskimäe AS-i juhataja Rita Sardis ütles, et põhiliselt vaadati pritse. Huvitavad olid farmikülastused. “Mulle meeldis putukamajandus – sealsed farmerid teevad putukatele saarekesed, mis nad hiljem üles harivad.Ühes talus olid isegi linnupesad põllu äärde pandud. Inglismaal on lindude liigilisus vähenenud, neil on seda vaja teha.”

Metstaguse Agro juhataja Teet Kallakmaa ütles, et nii suure näituse jaoks nagu Cereals jäi ühest päevast väheks - vaadata oli palju. “Nende leivanumber on pritside demo, aga näidati ka paljude mullaharimisriistade tööd,” märkis Kallakmaa.

Temagi sõnul oli eriti palju huvitavat kõrva taha panna farmides. Näiteks seda, et põllule tehakse ATV taha pandud ptitsiga umbrohutõrjevahendi ring ümber, et umbrohi metsa äärest põllule ei leviks. Siis peab põllul keemiat vähem kasutama.

Ka Inglismaal on kohustuslikud ökoalad. “Nägime ökosaarekesi ja kolmnurki – sellised põlluservad, millele on mõttetu suure tehnikaga peale minna, ongi jäetud ökoaladeks,” kiitis Kallakmaa brittide ratsionaalsust.

Huvitav oli võrrelda ka vilja kuivatamist. Inglismaa kliima on teistsugune ja seal koristatakse vili võimalikult kuivana, niiskuse sisaldusega 14-16 protsenti. Siis pannakse see alt ventileeritavatesse aitadesse ning sedasi ventileerides saavutataksegi vajalik kuivus.

“Pärast seda reisi olen veel kindlam oma seisukohas, et viljakasvatus pole Eesti Nokia,” võttis Kallakmaa muljed kokku. “Inglismaal on pehme talv, pikk vegetatsiooniperiood, väikesed kuivatuskulud ning tavaline saak on 10-12 tonni teri hektarilt. Meie selliste tingimustega konkureerida ei suuda, meil tasub end ära segatootmine.”