Inimesed ihkavad enda ümber naturaalseid asju
Sünteetika aeg on läbi ja inimesed tahavad enda ümber looduslikke materjale. Seepärast võiks hakata rohkem kasvatama kiudkultuure, eelkõige lina ja kanepit.
ÜRO nimetas 2009. aasta rahvusvaheliseks looduslike kiudude aastaks. Ametlik väljakuulutamine leidis aset 22. jaanuaril ÜRO maailma toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) keskuses Roomas.
Kiudainete aasta eesmärk on suurendada inimeste teadmisi naturaalsetest kiududest, suurendada nõudlust sedasorti toodete järele ning ärgitada valitsusi toetama looduslike kiudude tööstusi ajal, mil maailm on juba hakanud tundma sünteetiliste ainete kahjulikke mõjusid - allergiaid, olmejäätmete hulga suurenemist jms.
Rahapaber on linast tehtud
On kahte tüüpi looduslikke kiude: tselluloosist koosnevad taimsed kiud, nagu puuvill, lina, kanep, sisal, džuut ning valgulisest materjalist loomsed kiud nagu siid, vill, angoora, alpaka.
Euroopas on läbi aegade olnud levinumateks kiukultuurideks lina ja kanep, mille kasvupinnad on vastavalt 95 000 ja 15 000 hektarit. Kõige rohkem kasvatatakse neid rannaaladel Põhja-Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Poolas, Tšehhis ja ka Balti riikides.
Maailma suurim kiulina kasvataja on Hiina (110 000 ha), kuid sealsed linakiud pole tekstiilitööstuses kasutamiseks piisavalt head. Seetõttu ostab Hiina kokku ka enamiku Euroopa linakiust.
Prantsusmaa ja Belgia ekspordivad 80% oma toodangut just Hiinasse, kelle isu Euroopa lina- ja kanepikiu järele on peamine tootehindu mõjutav asjaolu. Hiinast tulevad tunduvalt odavamad riided ei lase Euroopa tekstiilitööstustel oma riideturgu ise reguleerida.
2008. aastal oli pika linakiu hind Belgia turul 100-200 eurot tonnilt ning lühikese linakiu hind 15-20 eurot/t.
Looduslike kiudude kasutusvaldkond on väga lai. Lisaks riide- ja tekstiilitööstusele valmistatakse näiteks kanepi- ja linakiududest ehituse jaoks isolatsioonimaterjale, aianduses kasutatavaid umbrohu kasvu takistavaid multšmatte ning isegi rahapaberit.
Ka autotööstus püüab konkurentsitingimustes ning uute müügieeliste leidmiseks trendidega kaasas käia, muutudes järjest keskkonnasõbralikumaks. Looduslikud kiud on tugevad, kerged ja odavad, mistõttu lähevad seal järjest populaarsemaks.
Juba 1990. aastatel võeti kanep, lina ja džuut kasutusele auto uksepaneelide, pakiruumide aluste ning salongis kasutatavate mattide ja katete tootmisel. Viimastel aastatel kasutavad Saksa suurimad autotootjad oma eliitklassi mudelite sisustuselementides peaaegu ainult looduslikke kiude.
Kanepikasvatajad nõuavad toetust
Eestis oli kiulina eelmise sajandi esimesel poolel majanduses väga tähtsal kohal. Just lina eest saadud kõrge hind aitas paljud talud päriseks osta.
Viimastel aastatel on Euroopa suurriikides pead tõstmas ka kanepitööstus. Nii selle kui ka linatööstuse arengut pärsib aga seadusandjate vähene huvi neid aidata. Kanepitootjate ja -töötlejate organisatsioonid peavad Euroopas oma olemasolu eest väga aktiivselt võitlema.
Möödunud aasta lõpul oli Euroopa tööstusliku kanepi assotsiatsioon (EIHA) rahulolematu ELi toetusskeemiga, mis eelistas selgelt linatööstust.
Euroopa Komisjoni viimane ettepanek kaotada alates 2010. aastast üldse lühikese kiu töötlemise toetamine ning suurendada pika kiu töötlemise toetust mõjuks kanepitööstusele laastavalt. Pika kiu töötlemise toetus tõuseks uue kava kohaselt praeguselt 160 eurolt/tonni eest 200 euroni/t ning jääks 2012.-13. aastaks püsima 100 eurole.
Kuna kogu kanepikiudu loetakse lühikeseks, aga linakiudu jagatakse lühikeseks ning pikaks, siis põhjustaks komisjoni ettepaneku jõustumine kanepivaldkonnale majanduskahju.
Ebavõrdsuse vähendamiseks soovitab EIHA toetada võrdselt kõiki looduslikke kiude.
Kanep ja lina on vähenõudlikud taimed, mis parandavad mulla omadusi ning on külvikorras head vahekultuurid. Kanepist saab tunduvalt suurema biomassisaagi, sest taim kasvab saja päevaga kuni 4 meetri kõrguseks ning annab 9-10 tonni kuivainet hektarilt.
Tugev umbrohtude allasurumise võime ning tänapäeva põllumajanduses harvaesinev fakt, et taim ei vaja edukaks kasvuks mingeid taimekaitsevahendeid, teevad kanepist külvikorras väga atraktiivse taime.
Peamised kasutusalad
- Autotööstus: salongi sisedetailid
- Tselluloositööstus: eriotstarbeline paber, sigaretid
- Imikumähkmed, kuna materjalil on veeimamisvõime
- Ehitus: soojustusmatid ning kanepiluud tuuletõkkeplaatide valmistamiseks
- Keskkonnakaitse: õlireostuse likvideerimiseks veekogudelt
- Tekstiilitööstus: geotektsiil, vaibad, nöörid
- Aiandus: taimkatte multš
