Inimesele nakkav E-hepatiit on Eestis sigade seas laialt levinud

 (6)
Inimesele nakkav E-hepatiit on Eestis sigade seas laialt levinud
Foto: Sven Arbet

Eesti Maaülikooli ja Tervise Arengu Instituudi läbi viidud uuringust selgus, et Eestis uus zoonoos E-hepatiit on Eesti seafarmides laialt levinud ning viiruse antikehi avastati koguni ligi 62% proovidest. Edasiste uuringutega püüavad teadlased selgitada, milline on haiguse levik Eesti elanikkonna hulgas.

„Inimese E-hepatiit esineb endeemiliselt kogu maailmas, eriti Aasias, kus viirus levib vee kaudu,“ rääkis Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaaria alusteaduste ja populatsioonimeditsiini osakonna dotsent Tiiu Saar. Neis piirkondades esineb haigus peamiselt üksikjuhtumitena, kuid on esinenud ka epideemiaid.

E-hepatiidi viirus kuulub Hepeviridae sugukonda Hepevirus perekonda. Viirusel on neli genotüüpi: 1. ja 2. genotüübi viirused nakatavad inimesi, 3. ja 4. genotüübi viirused esinevad sigadel, kuid need nakatavad ka inimesi, kusjuures 3. genotüübi viirused on ülemaailmse levikuga, 4. genotüübi viiruseid on diagnoositud valdavalt Aasia riikides, kuid üksikjuhtudena on neid esinenud ka mujal. E-hepatiidi peiteaeg on dotsendi sõnul 15–60 päeva. „Haiguse sümptomid on sarnased teiste ägeda hepatiidi vormidega - juhtivaks haigustunnuseks on naha ja limaskestade kollasus, millele võivad lisanduda halb enesetunne, isutus, iiveldus, oksendamine, palavik, kõhuvalu ja maksasuurenemine. Harva võib olla kõhulahtisust, naha sügelust ja naha löövet. Haigusest paranetakse mõne nädala kuni paari kuu jooksul.“

Seotud lood:

Saar selgitas, et Euroopas on inimeste haigestumist põhjustanud peamiselt 1. genotüübi viirus ning see on olnud seotud inimeste reisimisega viiruse levikupiirkondadesse. 2011. aastal aga diagnoositi Itaalias 4. genotüübi E-hepatiidi puhang inimestel. „Inimestel levib see endeemilisena Hiinas, Jaapanis, Indias ja Indoneesias.“ Saare kinnitusel võib uuringute põhjal väita, et inimeste haigestumine E-hepatiiti Euroopas ja ka mujal sagenenud.

„Paljud uurimused on tõestanud, et zoonoos kandub kodu- ja metssigadelt inimesele vähe kuumutatud maksa, maksavorsti ja liha süües. Viirusega nakatumise risk on suurem ka farmitöötajate ja loomaarstide seas,“ selgitas Saar.

Näitena tõi ta USA, kus uuringutega on kindlaks tehtud, et ligi veerand loomaarstidest oli viirusega nakatunud.

Uuringud näitavad, et Euroopa kodusead on ulatuslikult nakatunud ja eritavad kolmanda genotüübi viirust – haigust on leitud tapasigade lihast ja maksast. Vaatamata E-hepatiidi kolmanda genotüübi viiruse ulatuslikule esinemisele sigadel on seda võrreldes 1. genotüübi tüvedega inimestel suhteliselt harva diagnoositud. Põhjuseks võib olla see, et inimene ei ole selle tüve looduslik peremees.

Uurimus, mis puudutas viiruse levikut seakarjades, selgitas, et kõigis uurimise all olnud 14 farmis avastati sigadel E-hepatiidi viiruse antikehad (proovidest oli positiivseid pea 62%). „Meie uuringu tulemused näitavad, et E-hepatiidi viirus on Eesti sigade hulgas laialt levinud,“ kommenteeris Saar. „Seega eksisteerib potentsiaalne risk nakkuse ülekandumiseks sigadelt inimesele.“

Teadlase sõnul püütakse edasiste uuringutega selgitada, kas ja mil määral on see risk realiseerunud ning milline on viiruse levik Eesti elanikkonna hulgas.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare