Interneti ilmaennustaja hoiatab ja jagab soovitusi

 (1)
                     
Maaleht
Interneti ilmaennustaja hoiatab ja jagab soovitusi
Martin Rand koos sõpradega mõtles välja ilmaennustustarkvara.
Foto: Erakogu

Ilmaennustustarkvara WeatherMe lõid kolm Eesti noormeest, kes tahtsid turule tuua täpse programmi, mis aitab vilja- ja rapsikasvatajatel planeerida igapäevaseid põllutöid.

Internetipõhise ilmaennustustarkvara WeatherMe tootejuht Martin Rand selgitab, et mõte sai alguse eelmise aasta augustis programmeerimisüritusel “Garaaž 48”, kuhu tulid 48 tunniks kokku eri valdkondade esindajad ja kus aidati algajatel ettevõtjatel luua töötavaid ärimudeleid.

Aitab nutitelefonist

“Koondasime veebilehele weatherme.eu kogu ilmaennustusega seotud info, aga mõtlesime luua sellele ka praktilise rakenduse,” selgitab üks Skype’i loojatest ja varem ka taimetoodangu inspektsioonis töötanud Martin Rand.

“Suhtlesime põllumajanduse valdkonna inimestega ja tõdesime, et kui põllumees tegutseb vastavalt ilmale, sünnib talle sellest ka kasu,” ütleb Rand.

WeatherMe võimaldab näha põllupõhist ilmaennustust. Ranna sõnul saab põllumees veebilehele vitalfields.com sisenedes ära märkida oma põllud ja nendel kasvava kultuuri. Sealt saab infot vihma, õhuniiskuse, temperatuuri ja tuule kiiruse kohta 72 tundi ette, samuti näha ilma ajalugu.

Tavalisest ilmaportaalist või ilmaennustusest erineb programm selle poolest, et konkreetse piirkonna kohta luuakse detailsed ilmakaardid, mis arvestavad selle koha geograafiliste iseärasustega.

Ilmaennustuse kasutamiseks läheb vaja arvutit või nutitelefoni. Süsteemi rakendumisel hakkab klient maksma hektaripõhist kuumaksu.

Martin Ranna sõnul selgub Jõgeva SAI katsetest, et põllumehed ei käitu alati parimal viisil näiteks pestitsiidide kasutamisel. “Kuival aastal, kui on pritsitud, on saagikus hoopis alla läinud, sest taimedel on ­stress ja stressi ajal pritsimine viib saagikuse alla,” selgitab ta. “Leidub põllumehi, kes tegutsevad igal aastal harjumuspäraselt, aga aastad on ilmastiku poolest erinevad.”

WeatherMe asutajad said võimaluse testida oma tarkvara Kevili liikmete põldudel. Praegu katsetab seda tasuta paarkümmend ühistu liiget.

Martin Rand kutsubki vilja- ja rapsikasvatajaid üles veebilehel vitalfields.com rakendust proovima. Juuni lõpuks ootavad tarkvara loojad selle kohta põllumeeste hinnangut, et planeerida edasist arendust.

Praegu on testimise aeg

Praegu, testimise ajal, saab põllumees näha ilmaennustust oma põldudel. Info tuleb USA satelliitidelt ja viljakasvataja leiab oma põllud üles Google Mapsi satelliidifotodelt. Eesti on jaotatud ruutkilomeetri suurusteks ruutudeks.

“See on esimene versioon tootest,” ütleb Rand. “Plaan on hakata põllumeestele andma hoiatusi ja soovitusi näiteks sellest, kui ilmastik soosib kahjustajate paljunemist ja levikut.” Soovitused pärinevad Jõgeva SAI-lt.

WeatherMe on Eestis alustatud ettevõtete turule toomise projekti Startup Wise Guys üks favoriitidest. Startup Wise Guys projekti on valitud Eesti, Horvaatia, Hollandi, Saksamaa, Ukraina ja Suurbritannia värsked tehnoloogiaettevõtted, kelle ideid hakkavad aitama ellu viia kogemustega investorid ja mentorid nii Eestist kui välisriikidest.

Startup Wise Guysi eestvedaja Elise Sassi hinnangul on vitalfields.com’i puhul tegu väga erilaadse ettevõtmisega, sest selle kasutaja on põllumees. “Mentorite tagasiside on olnud hea, nad on pidanud seda huvitavaks,” tõdeb ta. “Eesmärk pole ainult Eesti turg.”



INTERNETI ILMAENNUSTUS

Mis on mis?

- WeatherMe – Eesti päritolu firma, mis pakub ilmaennustusteenust põllumeestele interneti kaudu.

- Startup-firma – kiirele kasvule orienteeritud ettevõte, mille toode või teenus on tehnoloogiapõhine.

- vitalfields.com – veebileht, mille kaudu on võimalik end ­WeatherMe ilmaennustusteenuse kasutajaks registreerida
ja oma põldude varal tarkvara testida.

- Startup Wise Guys – Eesti ettevõtluskiirendi, mille eesmärk on rahvusvaheliste mentorite Eestisse toomine ning mentorite, investorite ja alustavate ettevõtete kokkuviimine.

- Programmi Wise Guys väärtus seisneb lisaks rahale ka võimaluses oma toodet mentorite abiga arendada, saades ligipääsu treeningutele ja koolitustele ning pakkudes võimalust töötada koos teiste rahvusvaheliste meeskondadega.

- HIRLAM – paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärk on kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu.

- Täpsemat infot ja juhiseid saab küsida e-posti aadressilt martin.rand@weatherme.eu.

Allikas: internet



KOMMENTAAR

Mati Koppel

Jõgeva SAI direktor

Oleme instituudis loonud taimehaiguste prognoosimise mudeleid, mis baseeruvad ilmastikul ja kohtadel. Aga need kohad sõltuvad ilmajaamade olemasolust. Seega on soov töötada välja mudel, mis oleks igal pool kasutatav sõltumata sellest, kas seal on ilmajaam või mitte.

On väga teretulnud, et teise valdkonna inimesed tegelevad põllumajanduse küsimustega ja pakuvad põllumeestele praktilist rakendust.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Riik saab hakata Nabalas maid välja ostma
Üks tuntumaid Nabala kaitseala loodusnähtusi on Tuhala nõiakaev, mille tõttu muudeti ka Rail Balticu trassi asukohta, on keelustatud kaevandamist ning kehtestatud teisi piiranguid.
Valitsus andis Nabala-Tuhala looduskaitseala loomisele rohelise tee, mis võimaldab nüüd riigil hakata sealsetelt maaomanikelt nende majandamiskeelu tsooni jäävaid maid välja ostma.
Kaitsealade rohkus piirab juba tõsiselt omandi kasutamist
Haanja valla mees Kalju Kalk jäi looduskaitsesaaga hammasrataste vahele 2006. aastal, kui selgus, et lõviosa tema metsast asub loodaval kaitsealal. Nüüd puud mädanevad, sest saega metsa minemisele ei saa mõeldagi.
Maaomanikud peavad hüvitisi kaitsealade alla jäävate eramaade eest ebaloomulikult väikeseks ja on seda meelt, et uusi kaitsealasid luuakse sageli kergekäeliselt.
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.
Välismaa metsakaja
27. november 2014 05:15
Udu Viimsis, Pirital
Pilt on illustreeriv
Eesti metsakaja
27. november 2014 05:15
Tarvastu vald
Pilt on illustreeriv
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.