Interneti ilmaennustaja hoiatab ja jagab soovitusi

 (1)
                     
Maaleht
Interneti ilmaennustaja hoiatab ja jagab soovitusi
Martin Rand koos sõpradega mõtles välja ilmaennustustarkvara.
Foto: Erakogu

Ilmaennustustarkvara WeatherMe lõid kolm Eesti noormeest, kes tahtsid turule tuua täpse programmi, mis aitab vilja- ja rapsikasvatajatel planeerida igapäevaseid põllutöid.

Internetipõhise ilmaennustustarkvara WeatherMe tootejuht Martin Rand selgitab, et mõte sai alguse eelmise aasta augustis programmeerimisüritusel “Garaaž 48”, kuhu tulid 48 tunniks kokku eri valdkondade esindajad ja kus aidati algajatel ettevõtjatel luua töötavaid ärimudeleid.

Aitab nutitelefonist

“Koondasime veebilehele weatherme.eu kogu ilmaennustusega seotud info, aga mõtlesime luua sellele ka praktilise rakenduse,” selgitab üks Skype’i loojatest ja varem ka taimetoodangu inspektsioonis töötanud Martin Rand.

“Suhtlesime põllumajanduse valdkonna inimestega ja tõdesime, et kui põllumees tegutseb vastavalt ilmale, sünnib talle sellest ka kasu,” ütleb Rand.

WeatherMe võimaldab näha põllupõhist ilmaennustust. Ranna sõnul saab põllumees veebilehele vitalfields.com sisenedes ära märkida oma põllud ja nendel kasvava kultuuri. Sealt saab infot vihma, õhuniiskuse, temperatuuri ja tuule kiiruse kohta 72 tundi ette, samuti näha ilma ajalugu.

Tavalisest ilmaportaalist või ilmaennustusest erineb programm selle poolest, et konkreetse piirkonna kohta luuakse detailsed ilmakaardid, mis arvestavad selle koha geograafiliste iseärasustega.

Ilmaennustuse kasutamiseks läheb vaja arvutit või nutitelefoni. Süsteemi rakendumisel hakkab klient maksma hektaripõhist kuumaksu.

Martin Ranna sõnul selgub Jõgeva SAI katsetest, et põllumehed ei käitu alati parimal viisil näiteks pestitsiidide kasutamisel. “Kuival aastal, kui on pritsitud, on saagikus hoopis alla läinud, sest taimedel on ­stress ja stressi ajal pritsimine viib saagikuse alla,” selgitab ta. “Leidub põllumehi, kes tegutsevad igal aastal harjumuspäraselt, aga aastad on ilmastiku poolest erinevad.”

WeatherMe asutajad said võimaluse testida oma tarkvara Kevili liikmete põldudel. Praegu katsetab seda tasuta paarkümmend ühistu liiget.

Martin Rand kutsubki vilja- ja rapsikasvatajaid üles veebilehel vitalfields.com rakendust proovima. Juuni lõpuks ootavad tarkvara loojad selle kohta põllumeeste hinnangut, et planeerida edasist arendust.

Praegu on testimise aeg

Praegu, testimise ajal, saab põllumees näha ilmaennustust oma põldudel. Info tuleb USA satelliitidelt ja viljakasvataja leiab oma põllud üles Google Mapsi satelliidifotodelt. Eesti on jaotatud ruutkilomeetri suurusteks ruutudeks.

“See on esimene versioon tootest,” ütleb Rand. “Plaan on hakata põllumeestele andma hoiatusi ja soovitusi näiteks sellest, kui ilmastik soosib kahjustajate paljunemist ja levikut.” Soovitused pärinevad Jõgeva SAI-lt.

WeatherMe on Eestis alustatud ettevõtete turule toomise projekti Startup Wise Guys üks favoriitidest. Startup Wise Guys projekti on valitud Eesti, Horvaatia, Hollandi, Saksamaa, Ukraina ja Suurbritannia värsked tehnoloogiaettevõtted, kelle ideid hakkavad aitama ellu viia kogemustega investorid ja mentorid nii Eestist kui välisriikidest.

Startup Wise Guysi eestvedaja Elise Sassi hinnangul on vitalfields.com’i puhul tegu väga erilaadse ettevõtmisega, sest selle kasutaja on põllumees. “Mentorite tagasiside on olnud hea, nad on pidanud seda huvitavaks,” tõdeb ta. “Eesmärk pole ainult Eesti turg.”



INTERNETI ILMAENNUSTUS

Mis on mis?

- WeatherMe – Eesti päritolu firma, mis pakub ilmaennustusteenust põllumeestele interneti kaudu.

- Startup-firma – kiirele kasvule orienteeritud ettevõte, mille toode või teenus on tehnoloogiapõhine.

- vitalfields.com – veebileht, mille kaudu on võimalik end ­WeatherMe ilmaennustusteenuse kasutajaks registreerida
ja oma põldude varal tarkvara testida.

- Startup Wise Guys – Eesti ettevõtluskiirendi, mille eesmärk on rahvusvaheliste mentorite Eestisse toomine ning mentorite, investorite ja alustavate ettevõtete kokkuviimine.

- Programmi Wise Guys väärtus seisneb lisaks rahale ka võimaluses oma toodet mentorite abiga arendada, saades ligipääsu treeningutele ja koolitustele ning pakkudes võimalust töötada koos teiste rahvusvaheliste meeskondadega.

- HIRLAM – paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärk on kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu.

- Täpsemat infot ja juhiseid saab küsida e-posti aadressilt martin.rand@weatherme.eu.

Allikas: internet



KOMMENTAAR

Mati Koppel

Jõgeva SAI direktor

Oleme instituudis loonud taimehaiguste prognoosimise mudeleid, mis baseeruvad ilmastikul ja kohtadel. Aga need kohad sõltuvad ilmajaamade olemasolust. Seega on soov töötada välja mudel, mis oleks igal pool kasutatav sõltumata sellest, kas seal on ilmajaam või mitte.

On väga teretulnud, et teise valdkonna inimesed tegelevad põllumajanduse küsimustega ja pakuvad põllumeestele praktilist rakendust.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.