Mõned algselt „võõrad” liigid, nagu tomat või kartul, on asustatud probleemideta. Paljud muud liigid aga, näiteks kanada lagle, härgkonn, vooljas pargitatar ja merevetikas Caulerpa, levivad keskkonnas, ohustavad kohalikku loomastikku ja taimestikku ning kahjustavad tõsiselt ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust. Sellised invasiivsed võõrliigid võivad ohustada ka inimeste tervist, kahjustada vilja ning karja ja avaldada suurt majanduslikku mõju.

Euroopa Komisjon kaalub võimalusi võõrliikide probleemi lahendamiseks ning soovib veebipõhise arutelu käigus kuulda arvamusi, kuidas seda kõige tõhusamalt teha.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Invasiivsed liigid põhjustavad igal aastal meie looduskapitalile hinnanguliselt kuni 12 miljardi euro ulatuses kahju. On aeg töötada välja tõhus strateegia selle üha suureneva ohu vastu.”

Seni on Euroopast leitud üle 11 000 võõrliigi ning 10−15% neist on muutunud invasiivseks. Praegused meetmed nende sissetungi ja leviku takistamiseks on killustatud ning neist ei piisa ohu oluliseks vähendamiseks.

Veebipõhise arutelu käigus loodab komisjon kuulda arvamusi, kuidas kohandada sellist strateegiat kõige paremini tegeliku olukorraga, ning see hõlmab selliseid teemasid nagu võimalikud kaubanduspiirangud, märgistussüsteemid, järelevalvemehhanismid, tõrjemeetmed ning kahjustatud ökosüsteemide taastamine.

Huvitatud isikutel − üksikisikutel, ettevõtete ja tarbijate esindajatel, huvirühmadel, vabaühendustel ja ametiasutustel − palutakse esitada oma arvamus enne 12. aprilli SIIN.