Ise tehtud ajalugu
Üks aja märke, mis võiks iseloomustada muudatuste kiirust, on näiteks tänapäeval nii tavaline mobiiltelefon. Toonase metsaameti juht Andres Talijärv ütles, et oma esimese mobiiltelefoni sai ta aastal 1994. Metskonnad suhtlesid raadiotelefonide abil.
Konverentsile oli iseloomulik, et ajaloost kõnelesid inimesed, kes ise ses tempokas muudatuste ajas sees on olnud. Ühe ühiskonnakorra aegsest asjade korraldusest tuli loobuda, et uus ühiskond üles ehitada – kui mõtelda, kui paljusid metsainimesi ümberkorraldused puudutasid, kui paljude elu ja arusaamasid see muutis, on hiljutisi metsandusajaloo tegijaid palju rohkem.
Valu ja vaevaga
Valu ja vaevaga tuli nii teadmine suuremast raiemahust kui puiduturg. Näiteks uue aja esimene, 1993. aastal kehtima hakanud metsaseadus nõudis era-metsaomanikelt veel metsatööde tegemist arvestuslangi alusel, kuna ei olnud õiget ettekujutust suhtumisest eraomandisse.
Metsaettevõtja Mati Polli meenutas 1993. aasta metsaülemate vastuseisu mõttele, et nende kasvatatud mets raiutakse ja müüakse piiri taha. Puiduhindade vabaks laskmist käsitleti teona, mille eest võib vangi minna.
Siinne fikseeritud palgihind oli 2 rubla tihu, Soomes võis kasepaberipuidu eest saada samal ajal isegi 22 rbl/tm. Peaminister Edgar Savisaare ajal 1992. aastal kehtestati hoopis metsa ümarmaterjali väljaveo keeld.
Uued tulijad
Kõigepealt olid metsamajandid ja metsakombinaadid, metsi majandavad kolhoosid ja sovhoosid ning tegutsemiseks jaotusfondid, kust vajalikku sai jao pärast ning hinnakirja alusel. Metsamehed kandsid rohelist mundrit ja osa neist ametirelva. Metskondi oli 200 ringis ja metsavahi ametikoht oli alles.
Suured muutused haarasid nii riigimetsandust kui põllumajandeid. Vaateväljas olid esimesed taasiseseisvuva Eesti erametsaomanikud, kes olid maa saanud taluseaduse alusel. 1992 asutati Eesti Talumetsa Liit, mis on praeguse erametsaliidu eelkäija.
Esimesed eraettevõtted olid hakkamas puitu kasutama, toeks IMEsse (Isemajandav Eesti) kirjutatud punkt, et raielangid, mida metsakombinaadid ei kasuta, müüakse oksjonil.
Andres Talijärve sõnul kujunes üheks pöördeks 1992. aasta, kui kaotati riiklikud jaotusfondid ja metsandus astus turule. Metsakombinaadid ja metsamajandid kadusid, metskonnist said iseseisvad juriidilised isikud...
Talijärv märkis mitu korda, et otsuseid tehti aimamisi, tunde järgi, sest polnud kogemust. Õnneks olid oma kogemusega abiks soomlased.
Mati Polli seostas riikliku filosoofia kannapööret peaminister Mart Laari esimese valitsusega (21. oktoobrist 1992 kuni 8. novembrini 1994) – muu hulgas tühistati siis ka ümarmaterjali väljaveo keeld. Metsatööstuse filosoofiline murrang toimus ta sõnul veidi hiljem, 14. juulil 1995 AS Sylvesteri Imavere saetööstuse avamisega.
Võimaluste aeg
Kalle Põld meenutas, et 1990. aastate alguse tärkav erametsandus oli valmis erastamistel riiklikke puidutöötlemisettevõtteid ja metsamajandite metsapunkte üle võtma, riigilt taotleti metsamaad, et kiiresti alustada ühise majandustegevusega.
“Veel püsis nostalgiline kujutlus ehtsatest Eesti taludest,” meenutas Andres Talijärv. Riik eraldas talude taastajaile naturaalkrediidina 350 000 tm kasvavat metsa. Kujutelma järgi pidid neist palkidest kerkima kaunid taluhooned...
Mets ei olnud krooni kattevara
- 1992. aastal lepiti kokku, et metsaamet hoiab riigimetsas alles 100 000 dollari väärtuses lanke, et kui krooniga midagi juhtub, saab metsa panti panna.
- Need Eesti Panga langid olid olemas, kuid vajadust need panti panna ei tekkinud.
- Sellist tagavara hoiti metskondades 1995.–1996. aastani.
Allikas: Andres Talijärve ettekanne konverentsil
