Istikud turul – hinnad nagu aasta tagasi

                     
Maaleht
Istikud turul – hinnad nagu aasta tagasi
Foto: Signe Kalberg
.

Läinud nädala suurim muutus turgudel oli istikuäri algus.

Tartu avaturul ja Maamessil oli läinud laupäeval laias valikus istikuid. Leidus neid, kel ostusoov juba turule tulles selge, aga ka neid, kes müüjatega arutasid, mida oleks oma aeda kõige mõttekam kasvama panna.

“Mõned kipuvad küll veel arvama, et ilmad on külmad. Kuid mida jahedam, seda pikem on juurdumisperiood ja puukesed lähevadki paremini kasvama,” rääkis laupäeval esimest päeva oma aia istikutega Tartu avaturule tulnud Väino Talv.

Kõige laiem sortiment oli Talvel ploomipuuhakatisi, tervenisti kümme sorti. Esimene ostja haaras temalt kaasa kolm ‘Hiiu sinise’ istikut.

Nood on hoopis suureviljalised kreegid, aedniku sõnul aga hea pikantse maitsega, ja kui puuke vilja hakkab andma, saab neist näiteks suurepärast keedist.

Talv ütles, et võttis oma istikud juba sügisel üles ja hoidis neid ületalve avamaal poolenisti mullas.

Säilisid hästi. Kui kahel eelmisel talvel tegi karm talv ploomipuudele liiga, siis äsja lõppenud talv oli pehmem ja seetõttu on vähem neid, kes külmavõetud puude asemele uusi ostavad. Aga kindlasti tegi lühiajaline karm pakane tänavugi mõnes aias liiga. Selgub see veidi hiljem, kui puud lehte ja õitsema lähevad.

“Suurte murupindade buum aedades on läbi, nüüd tahetakse sinna ka jälle maasikataimi või viljapuid istutada,” on Talv märganud muudatusi ostjate huvis.

Ploomiistiku eest küsis ta
8 eurot. Hommikul pani hinnaks küll 10 eurot, kuid nägi ostjate pealt, et seda on vist natuke palju. Nii on mehe sõnul hind sama mis eelmisel kevadel.

“Käisin eile Maamessil ka uurimas, seal olid hinnad ikka üle 10 euro tükk,” märkis Talv ja lisas, et sellist sorti seal ka silma ei jäänud, millega ta oma aias sordivalikut rikastada oleks tahtnud.

Tema enda lemmikuks on ‘Liisu’, tume kirsipunast karva ploom. ‘Liivi kollane’ on küll süüa hea, aga tollest ei saavat jälle head keedist.

“Kas valget sõstart on?” küsis üks jalgrattaga turule tulnud vene mees.

Talvel oli sedagi pakkuda, 2 eurot tükk. Punase sõstra istiku hinnaks oli 2–3, karusmarjal ja astelpajul 2–4 eurot.

Kõrval müüs õunapuu- ja ploomiistikuid Vasula aed Tartu lähedalt.

“Kevad ongi parim aeg istutamiseks, kasvatame enamasti vanemaid eestiaegseid sorte, need kannatavad ka talvekülma paremini,” rääkis esimest päeva Vasula istikuid müüv Udo
Laurberg. Ta oli ostuhuviga täiesti rahul.

Kolmas istikute pakkuja avaturul oli Asuva aed Põlvamaalt Ahja vallast. Õuna-, magusa kirsi- ja ploomipuuhakatiste eest tuli välja käia 11 eurot, pirnipuu sai kümnekaga kätte. Karusmari maksis 3 ja valge sõstar 2.50 eurot.

Samal ajal käis Maamessil samuti vilgas istikumüük. Teiste seas oli väljas maaülikool oma Rõhu katseaia ja Polli kaubaga. Hinnad olid tõesti avaturu omadest veidi kallimad. Ploomi- ja pirnipuud 12, õunapuud 12–13 eurot tükk.

Päidre puukool küsis ploomi-, kirsi- ja pirnipuude eest 13, õunapuude eest 12–13 eurot. Nii valge kui musta sõstra koju viimiseks tuli rahakotti kergendada 4 euro võrra.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.