Istikud turul – hinnad nagu aasta tagasi

                     
Maaleht
Istikud turul – hinnad nagu aasta tagasi
Foto: Signe Kalberg
.

Läinud nädala suurim muutus turgudel oli istikuäri algus.

Tartu avaturul ja Maamessil oli läinud laupäeval laias valikus istikuid. Leidus neid, kel ostusoov juba turule tulles selge, aga ka neid, kes müüjatega arutasid, mida oleks oma aeda kõige mõttekam kasvama panna.

“Mõned kipuvad küll veel arvama, et ilmad on külmad. Kuid mida jahedam, seda pikem on juurdumisperiood ja puukesed lähevadki paremini kasvama,” rääkis laupäeval esimest päeva oma aia istikutega Tartu avaturule tulnud Väino Talv.

Kõige laiem sortiment oli Talvel ploomipuuhakatisi, tervenisti kümme sorti. Esimene ostja haaras temalt kaasa kolm ‘Hiiu sinise’ istikut.

Nood on hoopis suureviljalised kreegid, aedniku sõnul aga hea pikantse maitsega, ja kui puuke vilja hakkab andma, saab neist näiteks suurepärast keedist.

Talv ütles, et võttis oma istikud juba sügisel üles ja hoidis neid ületalve avamaal poolenisti mullas.

Säilisid hästi. Kui kahel eelmisel talvel tegi karm talv ploomipuudele liiga, siis äsja lõppenud talv oli pehmem ja seetõttu on vähem neid, kes külmavõetud puude asemele uusi ostavad. Aga kindlasti tegi lühiajaline karm pakane tänavugi mõnes aias liiga. Selgub see veidi hiljem, kui puud lehte ja õitsema lähevad.

“Suurte murupindade buum aedades on läbi, nüüd tahetakse sinna ka jälle maasikataimi või viljapuid istutada,” on Talv märganud muudatusi ostjate huvis.

Ploomiistiku eest küsis ta
8 eurot. Hommikul pani hinnaks küll 10 eurot, kuid nägi ostjate pealt, et seda on vist natuke palju. Nii on mehe sõnul hind sama mis eelmisel kevadel.

“Käisin eile Maamessil ka uurimas, seal olid hinnad ikka üle 10 euro tükk,” märkis Talv ja lisas, et sellist sorti seal ka silma ei jäänud, millega ta oma aias sordivalikut rikastada oleks tahtnud.

Tema enda lemmikuks on ‘Liisu’, tume kirsipunast karva ploom. ‘Liivi kollane’ on küll süüa hea, aga tollest ei saavat jälle head keedist.

“Kas valget sõstart on?” küsis üks jalgrattaga turule tulnud vene mees.

Talvel oli sedagi pakkuda, 2 eurot tükk. Punase sõstra istiku hinnaks oli 2–3, karusmarjal ja astelpajul 2–4 eurot.

Kõrval müüs õunapuu- ja ploomiistikuid Vasula aed Tartu lähedalt.

“Kevad ongi parim aeg istutamiseks, kasvatame enamasti vanemaid eestiaegseid sorte, need kannatavad ka talvekülma paremini,” rääkis esimest päeva Vasula istikuid müüv Udo
Laurberg. Ta oli ostuhuviga täiesti rahul.

Kolmas istikute pakkuja avaturul oli Asuva aed Põlvamaalt Ahja vallast. Õuna-, magusa kirsi- ja ploomipuuhakatiste eest tuli välja käia 11 eurot, pirnipuu sai kümnekaga kätte. Karusmari maksis 3 ja valge sõstar 2.50 eurot.

Samal ajal käis Maamessil samuti vilgas istikumüük. Teiste seas oli väljas maaülikool oma Rõhu katseaia ja Polli kaubaga. Hinnad olid tõesti avaturu omadest veidi kallimad. Ploomi- ja pirnipuud 12, õunapuud 12–13 eurot tükk.

Päidre puukool küsis ploomi-, kirsi- ja pirnipuude eest 13, õunapuude eest 12–13 eurot. Nii valge kui musta sõstra koju viimiseks tuli rahakotti kergendada 4 euro võrra.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.
President Ilves uudistas Jõhvis piimatööstust
ASi Maag Piimatööstus tegevjuht Valdis Noppel tutvustas president Toomas Hendrik Ilvesele Jõhvi piimatööstust.
President Toomas Hendrik Ilves tutvus eile kahepäevase Ida-Virumaa visiidi käigus ASi Maag Piimatööstus Jõhvi tootmisega.