Istikud turul – hinnad nagu aasta tagasi

                     
Maaleht
Istikud turul – hinnad nagu aasta tagasi
Foto: Signe Kalberg
.

Läinud nädala suurim muutus turgudel oli istikuäri algus.

Tartu avaturul ja Maamessil oli läinud laupäeval laias valikus istikuid. Leidus neid, kel ostusoov juba turule tulles selge, aga ka neid, kes müüjatega arutasid, mida oleks oma aeda kõige mõttekam kasvama panna.

“Mõned kipuvad küll veel arvama, et ilmad on külmad. Kuid mida jahedam, seda pikem on juurdumisperiood ja puukesed lähevadki paremini kasvama,” rääkis laupäeval esimest päeva oma aia istikutega Tartu avaturule tulnud Väino Talv.

Kõige laiem sortiment oli Talvel ploomipuuhakatisi, tervenisti kümme sorti. Esimene ostja haaras temalt kaasa kolm ‘Hiiu sinise’ istikut.

Nood on hoopis suureviljalised kreegid, aedniku sõnul aga hea pikantse maitsega, ja kui puuke vilja hakkab andma, saab neist näiteks suurepärast keedist.

Talv ütles, et võttis oma istikud juba sügisel üles ja hoidis neid ületalve avamaal poolenisti mullas.

Säilisid hästi. Kui kahel eelmisel talvel tegi karm talv ploomipuudele liiga, siis äsja lõppenud talv oli pehmem ja seetõttu on vähem neid, kes külmavõetud puude asemele uusi ostavad. Aga kindlasti tegi lühiajaline karm pakane tänavugi mõnes aias liiga. Selgub see veidi hiljem, kui puud lehte ja õitsema lähevad.

“Suurte murupindade buum aedades on läbi, nüüd tahetakse sinna ka jälle maasikataimi või viljapuid istutada,” on Talv märganud muudatusi ostjate huvis.

Ploomiistiku eest küsis ta
8 eurot. Hommikul pani hinnaks küll 10 eurot, kuid nägi ostjate pealt, et seda on vist natuke palju. Nii on mehe sõnul hind sama mis eelmisel kevadel.

“Käisin eile Maamessil ka uurimas, seal olid hinnad ikka üle 10 euro tükk,” märkis Talv ja lisas, et sellist sorti seal ka silma ei jäänud, millega ta oma aias sordivalikut rikastada oleks tahtnud.

Tema enda lemmikuks on ‘Liisu’, tume kirsipunast karva ploom. ‘Liivi kollane’ on küll süüa hea, aga tollest ei saavat jälle head keedist.

“Kas valget sõstart on?” küsis üks jalgrattaga turule tulnud vene mees.

Talvel oli sedagi pakkuda, 2 eurot tükk. Punase sõstra istiku hinnaks oli 2–3, karusmarjal ja astelpajul 2–4 eurot.

Kõrval müüs õunapuu- ja ploomiistikuid Vasula aed Tartu lähedalt.

“Kevad ongi parim aeg istutamiseks, kasvatame enamasti vanemaid eestiaegseid sorte, need kannatavad ka talvekülma paremini,” rääkis esimest päeva Vasula istikuid müüv Udo
Laurberg. Ta oli ostuhuviga täiesti rahul.

Kolmas istikute pakkuja avaturul oli Asuva aed Põlvamaalt Ahja vallast. Õuna-, magusa kirsi- ja ploomipuuhakatiste eest tuli välja käia 11 eurot, pirnipuu sai kümnekaga kätte. Karusmari maksis 3 ja valge sõstar 2.50 eurot.

Samal ajal käis Maamessil samuti vilgas istikumüük. Teiste seas oli väljas maaülikool oma Rõhu katseaia ja Polli kaubaga. Hinnad olid tõesti avaturu omadest veidi kallimad. Ploomi- ja pirnipuud 12, õunapuud 12–13 eurot tükk.

Päidre puukool küsis ploomi-, kirsi- ja pirnipuude eest 13, õunapuude eest 12–13 eurot. Nii valge kui musta sõstra koju viimiseks tuli rahakotti kergendada 4 euro võrra.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
SOE TALV: Kellel jääb raha alles, kellel aga saamata
Sverre Ploomipuu sõnul müüb ta oma aastasest küttepuukogusest kolmveerandi juba kevadel ja suvel, vaid hästi külmal talvel võib see pooleni küündida.
Tänu soojale talvele säästavad riik ja inimesed miljoneid eurosid. Ent alati on võitjate kõrval ka kaotajaid.
Naistepäeval sai kallistada kõiki naisi
Pidulikult naistepäevale pühendatud aktuselt ei puudunud kunagi tähtsatest riigitegelastest ja parteijuhtidest koosnev presiidium. 1982. aastal istusid presiidiumi esireas EKP Keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino, ENSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe
Nõukogulik naistepäev arenes kroonulikust naistöökangelaste austamisest tavaliseks pidupäevaks, mil sugudevahelised barjäärid olid pisut madalamad kui muidu.
Tihe kadakavõsa on nagu elutu kõrb
Talunik Martin Kivisoo oli üks esimesi, kes haaras kinni võimalusest loopealseid taastama hakata ning loodab, et juba mõne aasta pärast võivad paljud inimesed muutustest rõõmu tunda.
Euroraha toel käib Eesti seni suurim tihnikusse kasvanud loopealsete puhastamine, et sealset rikkalikku taimestikku päästa ja anda avaratele rannakarjamaadele elulootus.
Riigikogu valimised 2015 Erras
Nii nad siis valima tulevad – Aino ja Hans Värk. Hans valimiskasti koju ei tellinud. Põhimõtteliselt.
Kohale tullakse tervisehädasid trotsides, raskuste kiuste nalja visates ning sedelitele kirjutatud kandidaatidesse tõsimeeli uskudes.
Nõustaja, kes särab põldudel
5. märts 2015 05:15
Nõustaja, kes särab põldudel
Tiiu Annuk veedab palju aega põldude l, olgu kevad, suvi, sügis või talv. Taimekahjuritest teab ta kõike, ent tunneb hästi ka taimede vajadusi.
Tiiu Annuk on naine, keda armastavad kõik Eesti põllumehed. Vähemalt need, kel midagi maha külvatud on.
E-Piim pidas suurtööstuse plaani
E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Muraka sõnul vajab Eesti piimatööstus arenguhüppeks ka riigi ja Euroopa Liidu toetust.
Piimandusühistu E-Piim strateegiaseminaril võttis ühistu nõukogu eesmärgi rajada Eestisse piimatööstus, mis suudaks töödelda vähemalt tuhat tonni piima ööpäevas.