Istikud turul – hinnad nagu aasta tagasi

                     
Maaleht
Istikud turul – hinnad nagu aasta tagasi
Foto: Signe Kalberg
.

Läinud nädala suurim muutus turgudel oli istikuäri algus.

Tartu avaturul ja Maamessil oli läinud laupäeval laias valikus istikuid. Leidus neid, kel ostusoov juba turule tulles selge, aga ka neid, kes müüjatega arutasid, mida oleks oma aeda kõige mõttekam kasvama panna.

“Mõned kipuvad küll veel arvama, et ilmad on külmad. Kuid mida jahedam, seda pikem on juurdumisperiood ja puukesed lähevadki paremini kasvama,” rääkis laupäeval esimest päeva oma aia istikutega Tartu avaturule tulnud Väino Talv.

Kõige laiem sortiment oli Talvel ploomipuuhakatisi, tervenisti kümme sorti. Esimene ostja haaras temalt kaasa kolm ‘Hiiu sinise’ istikut.

Nood on hoopis suureviljalised kreegid, aedniku sõnul aga hea pikantse maitsega, ja kui puuke vilja hakkab andma, saab neist näiteks suurepärast keedist.

Talv ütles, et võttis oma istikud juba sügisel üles ja hoidis neid ületalve avamaal poolenisti mullas.

Säilisid hästi. Kui kahel eelmisel talvel tegi karm talv ploomipuudele liiga, siis äsja lõppenud talv oli pehmem ja seetõttu on vähem neid, kes külmavõetud puude asemele uusi ostavad. Aga kindlasti tegi lühiajaline karm pakane tänavugi mõnes aias liiga. Selgub see veidi hiljem, kui puud lehte ja õitsema lähevad.

“Suurte murupindade buum aedades on läbi, nüüd tahetakse sinna ka jälle maasikataimi või viljapuid istutada,” on Talv märganud muudatusi ostjate huvis.

Ploomiistiku eest küsis ta
8 eurot. Hommikul pani hinnaks küll 10 eurot, kuid nägi ostjate pealt, et seda on vist natuke palju. Nii on mehe sõnul hind sama mis eelmisel kevadel.

“Käisin eile Maamessil ka uurimas, seal olid hinnad ikka üle 10 euro tükk,” märkis Talv ja lisas, et sellist sorti seal ka silma ei jäänud, millega ta oma aias sordivalikut rikastada oleks tahtnud.

Tema enda lemmikuks on ‘Liisu’, tume kirsipunast karva ploom. ‘Liivi kollane’ on küll süüa hea, aga tollest ei saavat jälle head keedist.

“Kas valget sõstart on?” küsis üks jalgrattaga turule tulnud vene mees.

Talvel oli sedagi pakkuda, 2 eurot tükk. Punase sõstra istiku hinnaks oli 2–3, karusmarjal ja astelpajul 2–4 eurot.

Kõrval müüs õunapuu- ja ploomiistikuid Vasula aed Tartu lähedalt.

“Kevad ongi parim aeg istutamiseks, kasvatame enamasti vanemaid eestiaegseid sorte, need kannatavad ka talvekülma paremini,” rääkis esimest päeva Vasula istikuid müüv Udo
Laurberg. Ta oli ostuhuviga täiesti rahul.

Kolmas istikute pakkuja avaturul oli Asuva aed Põlvamaalt Ahja vallast. Õuna-, magusa kirsi- ja ploomipuuhakatiste eest tuli välja käia 11 eurot, pirnipuu sai kümnekaga kätte. Karusmari maksis 3 ja valge sõstar 2.50 eurot.

Samal ajal käis Maamessil samuti vilgas istikumüük. Teiste seas oli väljas maaülikool oma Rõhu katseaia ja Polli kaubaga. Hinnad olid tõesti avaturu omadest veidi kallimad. Ploomi- ja pirnipuud 12, õunapuud 12–13 eurot tükk.

Päidre puukool küsis ploomi-, kirsi- ja pirnipuude eest 13, õunapuude eest 12–13 eurot. Nii valge kui musta sõstra koju viimiseks tuli rahakotti kergendada 4 euro võrra.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Läänemaa talunik Veiko Lätt (pildil) muretseb, et kui ostjate huvi Eesti kartuli vastu veelgi langeb, ei olegi seda mõtet kasvatada.
Läänemaa talunik Veiko Lätt (pildil) muretseb, et kui ostjate huvi Eesti kartuli vastu veelgi langeb, ei olegi seda mõtet kasvatada.
Müüjaid on teisipäeva hommikul kella kümne ajal Haapsalu turul umbes 15, mis on üsna tavapärane. Kuid ostjaid on vaid teist samapalju.
“Lihaveised toodavad tagasi selle, mis oleme neisse panustanud, karjamaad on korras ja oleme midagi ilusat teinud,” on Reet ja Targo Pikkmets rahul, ei jäta aga lisamata, et eurotoetusteta oleks nende loomapidamine kahjumis.
“Lihaveised toodavad tagasi selle, mis oleme neisse panustanud, karjamaad on korras ja oleme midagi ilusat teinud,” on Reet ja Targo Pikkmets rahul, ei jäta aga lisamata, et eurotoetusteta oleks nende loomapidamine kahjumis.
Parimad lihaveisekasvatajad Reet ja Targo Pikkmets Pärnumaalt on viis aastat aretanud Saare talus šarolee tõugu lihaveiseid ja loodavad tulevikus hakata pakkuma ka lihaveistest roogasid.
Lekkiv hüdrojagaja. Kui seade on veel sedapalju töökorras, et traktori haakeseadet tõsta ja hoida suudab, tasub leke parandada – siis töötab see jagaja veel aastaid.
Lekkiv hüdrojagaja. Kui seade on veel sedapalju töökorras, et traktori haakeseadet tõsta ja hoida suudab, tasub leke parandada – siis töötab see jagaja veel aastaid.
Hüdrosüsteemide töövedelikud peavad määrima, jahutama ja kaitsma rooste eest.