Istutushuvi metsas on tõusuteel
Metsaomanikul on metsa uuendades kaks võimalust: kas kultiveerida või oodata, et loodus ise uue seemne annab. Looduselt uuendamisabi lootes tuleb aga arvestada ka sellega, kas metsapuudel ikka on seemet anda.
2011. aastal oli loodus puu-seemne andmisega üsna kitsi. Rahuldav kuni hea (erineb piirkonniti) oli seemnesaak harilikul männil. Harilikul kuusel ja arukasel oli seemet kasinalt. Kuused kandsid käbisid enam rannikuvööndis. Sisemaa kuuskede käbid olid kahjuritest tugevasti kahjustatud või olid seemned käbides suisa tühjad.
Seega tuleb külvamiseks seemet küsida seemnevaru hoidjalt.
Palju eelkokkuleppeid
Metsaistutusmaterjali kasvatajatel 2011. aastal tööd jagus. Paks lumi 2010/2011 talvel pani taimede talvitumise pärast eriti muretsema just männitaimede kasvatajaid. Kuna 2010. aasta pikk sügis andis talveks hea karastuse, oli kevadel talvitumishaiguste ilminguid siiski väga vähe.
Männitaimede kasvatamisel on kõige tähtsam kasvuaegne haiguste tõrje. Kuna männitaim on haigustele vastuvõtlik, ei ole ta tõrjevahenditeta kasvatamine võimalikki. Nüüd on meie metsapuudelt leitud peale muu ohtlikuks loetud kahjustajat männi-punavöötaudi ja taimekasvatajad peavad arvestama ka sellega.
Mullu oli juba varakevadel selge, et kõigile istutajatele taimi ei jagu. Seetõttu sõlmiti palju eelkokkuleppeid ka tänavu kevadeks, mis tähendab, et tänavukevadine kultiveerimiskõlblik taim leidis ostja juba eelmisel kevadel või sügisel.
Läinud aastal istutati meil kodumaiseid metsapuutaimi 16,1 miljonit ning Lätist ja Leedust toodi lisaks 626 000 puutaime. Sissetoodud taimedest vaid 3% olid männitaimed, ülejäänud paljasjuursed kuusetaimed.
Naaberriikidesse müüsid meie taimekasvatajad mullu 4,6 miljonit taime, neist 81% olid kuusetaimed. Populaarseim väljaveoartikkel oli hariliku kuuse potitaim.
Selle kevade seis
2011. aasta sügisene inventuur näitas, et kultiveerimiskõlblikke taimi oli meie taimlates kasvamas 24,5 miljonit, millest kuusetaimi 13,3 miljonit, männitaimi 8,9 miljonit ja kasetaimi 1,2 miljonit. Ülejäänu olid teised puuliigid nagu sanglepp, hübriidhaab jms.
Keskkonnaametistki on tänavu kevadel kõige rohkem küsitud, kust leida kuuseistikute müüjat, ja see on selge märk, et metsaistutushuvi on tõusuteel.
Kahjuks saab enamik küsijaist taimekasvatajatelt eitava vastuse koos selgitusega, et tänavukevadine istikusaak on juba müüdud.
Miks ei jätku?
Metsaistutusmaterjali nappusel on mitu põhjust, aga taimekasvatajate poolt vaadatuna on peamine neist selgusetus, kui palju oleks vaja taimi aasta, kahe või nelja pärast. Kuna kardetakse, et taimed jäävad kätte, tehakse külve-koolitusi üsna alalhoidlikult. Suured tootjad on samas otsinud turgu väljastpoolt Eestit ja on leidnudki naaberriikides ettevõtteid, kellele lepingu alusel kasvatatakse metsaistutusmaterjali nii neile sobiva päritoluga seemnest kui ka Eesti päritolu algmaterjalist.
Kui meie oma metsaomanikud ei ole varmad taimekasvatajatega eelkokkuleppeid tegema, kasutavad naabrid seega selle olukorra oma huvides kohe ära. Mullusügisese inventuuri järgi oli meie taimlates kasvamas 5,7 miljonit sellist taime, mille algmaterjal pärines väljastpoolt Eestit.
Omaette küsimuseks võib osutuda ka seeme, millest taimi kasvatada. Probleeme ei ole männiseemnega – taimetootjad saavad valida kolme eri kategooria seemet. Jätkub ka arukase puistuseemet. Häda on aga sisemaa päritolu kuuseseemnega ja sanglepaseemnega.
Kui taimlakülvideks seemet ei jagu, ei saa ka järgmistel aastatel taimi. Kui hädapärast kasutatakse näiteks tagasihoidliku idanemisenergiaga kuuseseemet, mis pärit 1998. aastast, ei tasu ilmselt head potitaimesaaki loota. Eestis olemas oleva metsaseemnete tagavara majandamine ei ole olnud jätkusuutlik.
Liiga suur ebakindlus
Metsataimetootja on Eestis jäetud oma muredega üksi. Näiteks ei ole tal oma tegevuse laiendamiseks abi loota ühestki maaelu arendavast toetusskeemist.
Pole selgust selleski, mis see metsataimekasvatus üldse on, kas metsanduslik või põllumajanduslik tegevus. Uute tehnoloogiate ja vahendite rakendamine toimub metsataimekasvatuses katse ja eksituse meetodil, kuna selle valdkonna rakendusuuringuid ei ole.
Lisanduvad igasugused nüansid, nagu näiteks männitaimede uued ohtlikud haigused. Mida teha, kui männikülv on tabandunud näiteks pruunvöötaudist? Alalhoidlikumad taimekasvatajad on teadmatusest hoopis hariliku männi taimede kasvatusest loobunud.
Eks selle kõige tõttu ka on kultiveerimismaterjali tootjate arv aasta-aastalt vähenenud, just väiketootjate arvelt.
Eelmise aasta lõpul oli Eestis veel alles 89 registreeritud tootjat, kellest turustamise otstarbel kasvatas metsaistutusmaterjali 63.
* * *
Üldjuhul on metsa uuendamine tegevus, mida saab ja tuleb ette planeerida. Ennustamatu on vaid kahjustuste tõttu raiutud metsaosade uuendamine.
Metsaomanikud on hakanud abi saama ettevõtetelt, kes koos raieteenusega pakuvad kohe ka istutus- ja hooldusteenust. Kui endal napib teadmisi ja oskusi, on võimalik töö usaldada asjatundjatele.
METSAUUENDUS
Seemned ja taimed
- Metsaseemnevaru hoidja RMK müüb 1. märtsist kuni
20. juunini metsaseemet Tartus Rõõmu tee 2 (tel 509 8308)
ja Kullenga taimlas (tel 676 7808), muul ajal vaid Kullengal
või postimüügiga.
- Lähem teave seemnete kohta: www.rmk.ee.
- Metsaomanik saab metsauuendusteavet oma maakonna erametsanduse tugiisikult, metsakonsulentidelt või lähimast metsaühistust. Kontaktid leiab www.eramets.ee.
Allikas: Eda Tetlov
