Ivari Padar: toetuste tõus 65 protsendini on hea edasiminek

Eelmisel nädalal langetas Euroopa parlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjon põllumajandustoetuste kohta otsuse, mis tõstab Eesti põllumajanduse otsetoetuste määra 65 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Siinsed põllumehe sellega aga rahul pole.

„See, mis Euroopa Parlament on välja pakkunud – otsetoetuste tõus 2017. aastaks 65 protsendini ELi keskmisest pluss maaelutoetuste tõus – pole küll hindamatu töövõit, ent on hea edasiminek,“ ütles Maalehele Euroopa parlamendi saadik Ivari Padar. Tema sõnul tähendaks see hektaritoetust 170 euro ringis.

Ning lisas: „Euroopa Komisjoni esialgsest tasandist 58% on see igal juhul parem. Arvestada tuleb sellega, et europarlamendi versiooni kohaselt vähenevad otsetoetused järgmisel eelarveperioodil lausa 11 riigil. Eesti puhul need aga suurenevad ligi 100 protsenti ehk seni eraldatud 498 miljonilt 972 miljoni euroni.“

Hoolimata „hüppest“ on nii kohalikud põllumehed kui keskkonnakaitsjad avaldanud otsuse suhtes tugevat rahuolematust.

Brüsselis on väljendatud ka seisukohta, et 75 protsentigi oleks võimalik, aga sel juhul on maaelutoetuste osakaal ohus – see võib langeda. Europarlamendi põllumajanduskomisjon on juba praegu seda meelt, et raha võib 10 protsendi ulatuses maaelutoetustest ümber tõsta, mis tähendaks põllumajandustoetuste suurenemist 70 protsendini ehk 185 euroni hektarilt.

„Praegu on veel paljud asjad lahtised ja kõik on võimalik. Palju sõltub 7.-8. veebruaril peetavast ülemkogust. Kui ülemkogu nõuab kärpeid, pole midagi teha. Aga selgub vähemalt see, kust kärped tulevad,“ selgitas Ivari Padar toetustereformi järgmist sammu.

Eesti jaoks on praegu kaalul summa 1,74 miljardit eurot aastateks 2014-2020. Selleks, et saavutaksime otsetoetuste tõusu 75 protsendini ELi keskmisest ja maaelutoetused samal ajal ei väheneks, oleks juurde vaja paarsada miljonit eurot.

„Kui eelarvesse kirjutatav lõppsumma on suurem kui 1,74 miljardit, on see hiilgav tulemus,“ sõnas Padar. „Oluline on aga, et läbirääkimiste käigus ei jälgitaks pelgalt ühte näitajat, põllumajanduse otsetoetusi, vaid kogu toetuste paketti tervikuna.“

Eesti, Läti ja Leedu positsiooni tuleb kindlasti Brüsselis edasi selgitada, sest võimalus loodetud tõus saavutada on olemas.

Tõenäoliselt selgub otsetoetuste lõplik tulevik alles suvel. Eesistuja Iirimaa küsis eile toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus liikmesriikide põllumajandusministrite arvamust: kas ollakse nõus ajakavaga, kus nõukogu seisukoht kujundatakse välja märtsiks ning kolmepoolne kokkulepe EL Nõukogu, Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel üritatakse saavutada juuni lõpuks.