JÄÄTISEPÄEV: Eesti jäätist süües toetame Eesti põllumehi
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul kasutavad siinsed jäätisetootjad koorejäätiste valmistamisel toorainena peaaegu eranditult kodumaist koort, andes piimatootjatele olulise sissetuleku.
“Eesti elanikud söövad võrreldes teiste eurooplastega oluliselt rohkem piimast valmistatud jäätiseid, milleks on plombiir ja koorejäätised. Põhjus selleks on muidugi väga lihtne – Eesti jäätised lihtsalt on kõige paremad,” ütles Potisepp. “Lisaks suurepärasele maitsele hindavad jäätisesõbrad üha enam ka fakti, et Eesti jäätis on valmistatud Eesti lehmade piimast.”
Eestis müüakse ligi 600 erinevat jäätisetoodet. Enim ostetakse vanilje-, šokolaadi-, karamelli- ja maasikajäätist. Üks Eesti elanik sööb aastas umbes 8 liitrit jäätist, mis on kahe liitri võrra rohkem kui naabrid lätlased, aga koguni viie liitri võrra vähem kui soomlased.
“Nagu soomlased, on ka eestlased suured piimaarmastajad, mis kajastub ka jäätise söömise statistikas. Paljud ei mõtle sellele, kuid koorejäätis sisaldab ju samu kasulikke mineraale ja vitamiine mis piimgi,” ütles Potisepp. “Süües ära ühe keskmise pulgajäätise, tarbime me klaasitäie tavalist poepiima. Selles sisalduv kaltsium, magneesium ja kaalium on organismile kuldaväärt aineteks.”
Ehkki Eestisse jõudis jäätisetootmine muu läänemaailmaga võrreldes mõnevõrra hiljem, on jäätise traditsioonid kujunenud siingi pikaks ja viljakaks. Jäätise tööstuslik tootmine Eestis algas 1934. aastal, mil Evald Rooma asutas Tartus firma Eskimo ja on seeläbi saanud Eesti jäätise isaks. Kui toona sai jäätist osta vaid erilistel puhkudel, siis tänapäeval on see igapäevane magustoit, mida aasta jooksul tarbitakse ligi 7000 tonni.
Täna tähistatakse Eestis rahvusvahelist jäätisepäeva. Jäätisepäeva traditsioon sai alguse Ameerika Ühendriikidest Kentucky osariigist 1984. aastal ning on tänaseks levinud üle maailma. Eestis tähistatakse jäätisepäeva teist korda.
