Jahikeelu hoiatus on veel jõus
Kui Eesti Erametsaliit juunis maaomanikele üleskutse tegi oma maadel septembrikuuks jaht peatada, oli põhjuseks jahiseaduse muudatuste eelnõu menetlusse tekkinud paus.
Nüüd on olukord muutunud – augustis alustas keskkonnaministeerium taas eelnõutööd. Erametsaliit maaomanike esindajana ja Eesti Jahimeeste Selts jahimeeste esindajana on ministeeriumi korraldatavatel aruteludel taas ühe laua taga, kuigi veel mitte ühel meelel.
“Eesmärk on muuta jahiseadust nii, et see oleks kõigile vastuvõetav,” ütles 20. augustil parimate talumetsamajandajate kokkutulekul keskkonnaminister Keit Pentus.
Hetkel on jahi keelamise hoiatus veel üleval. Aktsiooniga ühinenud maaomanikel on kokku ligi 12 000 katastriüksust, umbes 178 000 ha metsa- ja põllumaad. Aktsiooni jätkamise või mittejätkamise otsuse lubab erametsaliit teatada augusti lõpupäevil, kui tuleb interneti pressikonverents.
On võimalik, et aktsiooni siht loetakse saavutatuks ja tegelikku jahi keelamist ei tule. Mis olukorra selline laia ulatusega keeld aga kaasa tooks, kui see ikkagi ellu jõuaks?
Mirjam Vili, advokaadibüroo Glimstedt advokaat
- Jahipidamine on jahiseaduse kohaselt uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine ja sellega on võrdsustatud ka looduses viibimine jahisaagi, jahirelva, jahikoera või püünistega. Jahipidamine ei ole aga näiteks jahimaal viibimine püssikotis oleva laadimata jahirelva või lõastatud jahikoeraga jms. Seega saab maaomanik keelata ikkagi vaid teatud kindla tegevuse ja keeld ei välista täies ulatuses jahipiirkonna kasutaja viibimist maatükil.
Säilib üldine asjaõigusseadusest tulenev õigus viibida võõral maal – eraisiku piiramata ja tähistamata kinnisasjal võib päikesetõusust loojanguni viibida omaniku loata. Jahiseaduse § 7 lg 1 p 1 lisab, et jahipiirkonna kasutaja tohib maaomaniku nõusolekuta korraldada tema maadel jahiulukite loendust ja kasutada maad jahisaaduste äraviimiseks.
- Jahipidamise keelustamise korral väheneb jahipiirkonnas selle ala suurus, kus on võimalik jahti pidada. Olenevalt maatükkide paiknemisest ja arvust võib keeld kujuneda jahipiirkonna kasutaja jaoks väga ebameeldivaks, raskendatud oleks juba pelgalt ülevaate saaminegi, kus just selles “augustatud” piirkonnas jahti pidada saab. Takistatud võib olla ka küttimine, kui loomad liiguvad maatükile, kus jaht on keelatud. Kui eraomandis olev maa on ka piiratud või tähistatud või kui jaht jääb päikeseloojangu ja -tõusu vahelisse aega, ei tohi jahimehed omaniku nõusolekuta sellel maatükil üldse liikuda.
- Ka siis, kui jahipiirkonnas on keelamiste tõttu pindalaliselt väga suur osa headest jahimaadest jahiks suletud, peab jahipiirkonna kasutaja tasuma keskkonnatasu terve piirkonna kasutamise õiguse eest. Keskkonnatasude seaduse kohaselt juhindub kasutusõiguse loa andja tasu suurust määrates ulukitele sobivate elupaikade pindalast ja kvaliteedist, mitte sellest, kuivõrd on jahipiirkonna kasutajal võimalusi piirkonda kasutada.
- Jahikeeluga maade pindalast ei sõltu ka jahipiirkonna kasutaja kohustus teha ulukite hooldustöid, seiret ja loendamist, hoida nende arvukust ohjes ja vältida ulukikahjustusi, kuna see kohustus lähtub jahipiirkonna kasutusõiguse loas määratud tingimustest
ja ulatusest.
Küll peab jahipiirkonna kasutaja arvestama maaomanike kehtestatud jahipidamise- ja liikumispiirangutega.
- Kui maaomanik on keelustanud jahi, ei ole sellega välistatud tema õigus nõuda oma vara kahjustamise korral hüvitust. Välistatud ei ole ka maaomaniku õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt jahiulukikahjustuste heastamist, sest selle õiguse alused (jahiseaduse § 24 lg 1) võivad olemas olla hoolimata maaomaniku jahikeelust.
- Kui maaomaniku maal keelust hoolimata jahti peetakse, siis rikutakse jahiseadust – tegemist on jahipidamisega keelatud kohas ja rikkuja suhtes on võimalik kohaldada seaduse § 57 ette nähtud karistusi.
