Jahimeeste avalik pöördumine: riiklikul tasandil pööratakse jahindusele teenimatult vähe tähelepanu
Jahipidamisel tuleb lähtuda jätkusuutlikkuse põhimõttest ning jälgida, et ei ohustataks ulukipopulatsioone ega kahjustataks asjatult loodust ega ulukiliike. EJS juhatus on seisukohal, et ulukipopulatsioonide ohjamisel tuleks senisest enam kasutada teadlaste potentsiaali ja mitte lähtuda päeva- ja majanduspoliitilistest suundumustest.
Eriti oleme me mures meie metsade uhkuse põdra populatsiooni tuleviku üle. Mitmes maakonnas on maaomanike survel küttimismahud liiga suureks muutunud. EJS ei pea õigeks eksperimenteerida põdrapopulatsiooniga ja viia selle arvukus ühe-kahe aastaga seisu, kus kogu populatsiooni jätkusuutlikkus võib sattuda ohtu. Seda enam, et sellise eksperimendi oleme üheksakümnendatel juba korraldanud ja läbi kukkunud. Loodusrikkused on põhiseaduse järgi meie ühine vara ja seetõttu peame olema eriti tähelepanelikud.
EJS juhatus on seisukohal, et riiklikul tasandil pööratakse jahindusele teenimatult vähe tähelepanu. EL institutsioonid on tähtsustanud bioloogilise mitmekesisuse ja selle säilitamise, jahindus on üks vahenditest selle eesmärgi täitmisele. Väljendame tõsist muret selle üle, et jahinduse riiklik arengukava lõpeb 2013. aastaga. Mis saab edasi, kuhu suundume, millised on meie tegevused bioloogilise mitmekesisuse ja ulukivaru taastuvana säilitamiseks? Peame hädavajalikuks uue arengukava koostamise kohest alustamist.
Peame murettekitavaks tendentse, et riiklike institutsioonide ja Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna koostöö jahimeestega on jätkuvalt halvenenud. Näeme, et jahimehi kaasamata valmivad tihti ebakompetentsed otsused. Selline mittekaasamine ja ignoreerimine võib viia äärmiselt ebasoovitavate tagajärgedeni.
EJS kutsub Keskkonnaministeeriumi kui vastutavat riigiasutust üles täie tõsidusega suhtuma kestliku jahinduse kui ühe bioloogilise mitmekesisuse tagamise vahendi arendamisse ja on ise igati valmis sellealaseks koostööks.
EJS juhatuse nimel
Margus Puust
President
