Jahimeeste tegevjuht: katk levib sama kiiresti ka jahipidamiseta
"Seakatku tõttu on jahipidamisele kehtestatud väga olulised piirangud," selgitas Korts Maalehele. "Täna on küsimus selles, et küttimismahud on suured ja normaaltingimustes pole meil probleem selle sotsiaalse tellimuse täitmisega, aga kuna ajujahid ja koertega jahid on katkualal keelatud, on meil sellega raskusi."
Samas kinnitab Korts, et jahimeestel on veterinaarametiga väga hea koostöö. "Jahimehed on täna võtnud endale kohustuse matta katkupiirkondades leitud metssigu. See pole lihtne töö," selgitas ta, et küttidele on ulukite liigirikkus väga oluline.
Ta ei ole ka nõus arvamusega, et talvine loomade söötmine võiks katku levikut kiirendada. "Lisasöötmisega me hoiame loomad paiksed ja tänu sellele on katku levik aeglane," selgitas Korts. "See suvi on näidanud, et katk levib sama kiiresti ka jahipidamiseta. Küttimispiirangud ei ole ennast tänaseks enam õigustanud."
Jahindus on aja jooksul muutunud ja kui vanasti otsustas jahimees, millal ja kui palju küttida, siis nüüd peavad nad väga täpselt küttimismahte jälgima. "Usaldage rohkem jahimehi!," rõhutas Korts, et meestele võiks jätta õigus otsustada, millisel viisil piiranguid rakendada, et põhieesmärk - loomi võimalikult vähe liigutada - säiliks.
Jahimehed käivad jahil oma vabast ajast ja oma vahenditega. "Kui see nüüd päris tööks muutub, siis see pole ka normaalne. Mehed teevad nii palju kui suudavad," lausus jahimeeste juht.
