Jahimehed andsid ka varesele usinalt valu

 (52)
                     
Maaleht
Jahimehed andsid ka varesele usinalt valu
Foto: Andres Putting

Tuntud jahiloomade ja -lindude kõrval põmmutavad Eesti jahimehed ka faasanite, kodutuvide, tuttvartide ning mustvaeraste pihta.

Enamiku loomaliikide puhul on maist aprilli lõpuni kestev jahihooaeg läbi saanud.

Oma otsa on leidnud 4730 põtra, 693 hirve (neist 478 Saare maakonnas) ja 1211 metskitse, näitab Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel olev tabel.

Nii põtru kui hirvi on kütitud rohkem kui kahel eelmisel aastal, kuid kitsede puhul on tagasilangus tohutu: eelmisel hooajal tabati neid tänavuse 1211 asemel 5075 ning üle-eelmisel hooajal koguni 15 716.

Vähenemise kirjutavad asjatundjad nii otseselt kui ka kaudselt viimaste lumerohkete talvede arvele.

Lastud on 53 karu, neist enim, 13, Jõgevamaal. Eestis on aga ka viis nn karulaskmisvaba maakonda – Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Valgamaa ja Võrumaa.

Hunte on kõige enam tabatud Harjumaal – 18. Kokku võeti Eestis rajalt maha 151 võsavillemit. Ilveseid on lastud 100.

Kõige levinum jahiloom on Eestis selgelt metssiga, kellele võib varitsus- ja hiilimisjahti pidada aasta ringi. Sigu on jahiulukite küttimise tabeli andmetel tabatud 18 159, mis on enam-vähem viimaste hooaegade tasemel.

Elu on kaotanud ka rohkem kui 12 500 kährikut, 7100 rebast, üle 6000 kopra ning 2000 metsnugise.

Üllatavalt tagasihoidlik on jänese osakaal jahiloomana, hall- ja valgejänest kokku tabati vaid veidi üle poole tuhande.

Neile, kes harjunud ajakirjandusest rohkem imetajate surmauudiseid lugema, tuleb võib-olla üllatusena, et püssitoru ette on Eestis sattunud ka varesed.

Oma viimse kraaksatuse tegi sel jahihooajal 53 künnivarest ja 2663 hallvarest, lisaks 398 ronka. Kunagi ei naera enam 17 naerukajakat.

Kalameeste rõõmuks tabas küti kuul ka 498 kormorani, enamikku neist Saaremaal.

Lastud lindude edetabelit juhib selgelt sinikael-part (6577), edestades piilparti (2963) ja valgepõsk-laglet (2005).

Ainsana küttimistabelisse kantud lindudest-loomadest jäi tabamata hahk, seda teist hooaega järjest.


OHUTUM ELU

Keda kütiti kõige vähem

Linnud-loomad, keda 2011.–2012. aasta jahihooajal lasti kõige vähem.

Nurmkana 6

Saarmas 8

Punapea-vart 9

Tikutaja 12

Mustvaeras 12

Kivinugis 16

Naerukajakas 17

Ondatra 20

Aul 20

Kanada lagle 21

Hõbekajakas 24

Allikas: jahiulukite küttimise tabel

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.