Jahimehed andsid ka varesele usinalt valu

 (52)
                     
Maaleht
Jahimehed andsid ka varesele usinalt valu
Foto: Andres Putting

Tuntud jahiloomade ja -lindude kõrval põmmutavad Eesti jahimehed ka faasanite, kodutuvide, tuttvartide ning mustvaeraste pihta.

Enamiku loomaliikide puhul on maist aprilli lõpuni kestev jahihooaeg läbi saanud.

Oma otsa on leidnud 4730 põtra, 693 hirve (neist 478 Saare maakonnas) ja 1211 metskitse, näitab Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel olev tabel.

Nii põtru kui hirvi on kütitud rohkem kui kahel eelmisel aastal, kuid kitsede puhul on tagasilangus tohutu: eelmisel hooajal tabati neid tänavuse 1211 asemel 5075 ning üle-eelmisel hooajal koguni 15 716.

Vähenemise kirjutavad asjatundjad nii otseselt kui ka kaudselt viimaste lumerohkete talvede arvele.

Lastud on 53 karu, neist enim, 13, Jõgevamaal. Eestis on aga ka viis nn karulaskmisvaba maakonda – Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Valgamaa ja Võrumaa.

Hunte on kõige enam tabatud Harjumaal – 18. Kokku võeti Eestis rajalt maha 151 võsavillemit. Ilveseid on lastud 100.

Kõige levinum jahiloom on Eestis selgelt metssiga, kellele võib varitsus- ja hiilimisjahti pidada aasta ringi. Sigu on jahiulukite küttimise tabeli andmetel tabatud 18 159, mis on enam-vähem viimaste hooaegade tasemel.

Elu on kaotanud ka rohkem kui 12 500 kährikut, 7100 rebast, üle 6000 kopra ning 2000 metsnugise.

Üllatavalt tagasihoidlik on jänese osakaal jahiloomana, hall- ja valgejänest kokku tabati vaid veidi üle poole tuhande.

Neile, kes harjunud ajakirjandusest rohkem imetajate surmauudiseid lugema, tuleb võib-olla üllatusena, et püssitoru ette on Eestis sattunud ka varesed.

Oma viimse kraaksatuse tegi sel jahihooajal 53 künnivarest ja 2663 hallvarest, lisaks 398 ronka. Kunagi ei naera enam 17 naerukajakat.

Kalameeste rõõmuks tabas küti kuul ka 498 kormorani, enamikku neist Saaremaal.

Lastud lindude edetabelit juhib selgelt sinikael-part (6577), edestades piilparti (2963) ja valgepõsk-laglet (2005).

Ainsana küttimistabelisse kantud lindudest-loomadest jäi tabamata hahk, seda teist hooaega järjest.


OHUTUM ELU

Keda kütiti kõige vähem

Linnud-loomad, keda 2011.–2012. aasta jahihooajal lasti kõige vähem.

Nurmkana 6

Saarmas 8

Punapea-vart 9

Tikutaja 12

Mustvaeras 12

Kivinugis 16

Naerukajakas 17

Ondatra 20

Aul 20

Kanada lagle 21

Hõbekajakas 24

Allikas: jahiulukite küttimise tabel

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.
President Ilves uudistas Jõhvis piimatööstust
ASi Maag Piimatööstus tegevjuht Valdis Noppel tutvustas president Toomas Hendrik Ilvesele Jõhvi piimatööstust.
President Toomas Hendrik Ilves tutvus eile kahepäevase Ida-Virumaa visiidi käigus ASi Maag Piimatööstus Jõhvi tootmisega.