NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
Kommentaaride järjekord: parimad uuemad vanemad
  • arvamus

    19.04.2012 14:59
    Peab ikka palju perverte olema, kes lindude-loomade peale täpsust lasevad ja tapmist NAUDIVAD.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    1 vastus
    Vasta
  • enku

    19.04.2012 15:03
    Inetult ja kohatult kirjutatud artikkel. Jahimehed on tubli töö teinud aga sellises toonis kajastada on ajakirjanduslik läbikukkumine.
    Vasta
  • huviline

    19.04.2012 15:05
    Sellised "surmauudised" huvitavad ainult sellest vaatenurgast, et mitu jahitölli ise kah deliiriumis kaaslaselt kuuli sai? Vahel ikka ju läheb õnneks ja kuul leiab õige sihi.
    Vasta
  • Muhv

    19.04.2012 15:08
    Varesele valu ja harakale haigus.
    Vasta
  • triceps

    19.04.2012 15:14
    Konna,siili,roomaja ja linnuhävitajad ehk toonekured tuleks kah ette võtta.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • aksel

    19.04.2012 15:15
    varesenokasupp. maitsev.
    kormoranidega pikitud saarmapraad. võrratu.
    Vasta
  • jess

    19.04.2012 15:15
    , ja kui Breivik paarkümmend jahimeeste liigikaaslast maha nottis, tõusis hädakisa taevani.
    Vasta
  • to enku

    19.04.2012 15:21
    täiesti nõus Sinuga. Artikli autor on oma provotseeriva- ja vulgaarse kõnepruugiga teadlikult soovinud ässitada A-sotsiaalidest kommijaid jahimeeste vastu. küllap ise samasugune silmakirjapervert!
    Vasta
  • tui

    19.04.2012 15:52
    Küllap ikka vajadusest neid asju tehakse. Niisama ka ei minda metsa. Rahvale võiks spetsialist selgitada, kuidas ja milleks.
    Vasta
  • Uk

    19.04.2012 16:14
    Kevadel koguvad linnud oma järglestele toitu. Lastakse maha ja boonuseks surevad ka pesas ootavad järglased. Jess!
    Vasta
  • rr

    19.04.2012 16:41
    varesed andke vastu.
    Vasta
  • triceps

    19.04.2012 16:44
    Miinuseladujatele veel niipalju,et jänese- ja isegi metskitsetalled unustasin mainimata.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • küllap on ka selliseid

    19.04.2012 16:48
    arvamuskirjutas:
    Peab ikka palju perverte olema, kes lindude-loomade peale täpsust lasevad ja tapmist NAUDIVAD.
    1 vastus
    perverte aga kulla vennike, kui sa tahad, et maad ka edaspidi edukalt majandataks(sinu hüvanguks samuti, ma ei tahaks kuulda seda sinu seakisa moodi häält,kui seda ei tehtaks) siis peabki loomi ,keda on liiga palju küttima. Teine võimalus oleks inimeste arvu vähendamine aga ...
    Vasta
  • jõudu jahimeestele!

    19.04.2012 17:43
    kes asjast midagi ei tea olgu vait.
    Vasta
  • Sinuke

    19.04.2012 17:44
    Igati nõus nendega, kes nimetavad jahimehi kiskjateks ja vereimejateks. Ükski normaalne inemene ei tapa kedagi ei loomi, linde ega inimesi. Jätku jutt, et on vaja populatsiooni arvukust vähendada ja et nad talvel toidavad loomi. Kui toidad, ei tapa ka!
    Vasta
  • rt

    19.04.2012 19:57
    loodetavasti leitakse varsti metsast 10000 surnud jahimeest kellega loomad lõbusalt maiustavad
    Vasta
  • Saan aru, et nälg ajab tapma..Pole mõtet rääkida aukartusest elu vastu!

    19.04.2012 20:06
    Aga miks tapetakse vareseid , ronki ja tuvisid.? Neid ju ei sööda.
    Arvasin, et rongad, need targad vareslased, on üldse välja surnud.

    Aga, kui on nii suur tapahimu ja tahtmine elusolendi pihta märki lasta..
    .
    Küll saate ka ise ükskord pihta, lugupeetud mõrtsukad!
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Guido

    19.04.2012 20:31
    Optilise sihikuga püssidega varustatud töllmokad mõtlevad et on kõvad mehed.Nii ja nii palju oleme tapnud.Miks siis keegi neist ei julge hammas hamba vastu karuga kokku minna.Arvavad et nemad teevad tänuväärset tööd, hoiavad loodust tasakaalus.Küll loodus endaga ise hakkama saab.Millal küll ükskord inimene saab aru et pole asja ega õigustki oma nina looduse vahele segada.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • JAAK

    19.04.2012 21:24
    Seletan miks on vaja tappa vareseid kärikuid ,rebaseid,selleks ,et meie maal saaksid elada sellised liigid nagu jänes,teder ,metsis,nurmkana,praegu on nad hävimas ,sest ,varesed viivad pesadest munad ja jänesepojad ,kes elavad niikaua et kaela hakkavad kandma neile saavad saatuslikuks kullilised rebane ja kährik .röövulukite j väikeulukite vaheline tasakaal on meil suuresti paigast ära.selles lasub süü ka rebaste vaktsineerimisel ,varem nad hukkusid marutaudi tagajärjel nüüd enam, mitte ja viimane aeg on röövulukitega midagi ette võtta.mis puudutab looduse tasakaalu siis ta reguleeribki ennast juba nii nagu inimene on suunanud ja .on suunanud röövulukid kasvule aga paraku ei ole see hea .me ei suuda enam siia hakata tetri j nurmkanu juurde tooma ja neid ei hakata ka paljundama siin nii nagu tehaksa prtantsusmaal,inglismaal ja muudes euroopaa riikides
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    2 vastust
    Vasta
  • Mart

    19.04.2012 21:45
    Haiged v2rdjad oma v22rastunud mõttemaailmaga!
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 52 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.