Mõttekoja esindaja Ain Aavik ütles Vikerraadio uudistele, et jahiseaduse eelnõus on eelkõige lahendamata väikemaaomanikke puudutavad probleemid.

"Peale probleemistiku, mis kerkib üles jahiuluki kahjustuste näol, pole seaduses sõnagi sellest, milline vastutus on kahjude ärahoidmisel maaomanikul endal. Me ei saa eraldi vaadata jahindust ja metsandust," rõhutas Aavik.

Tema sõnul on suure lageraie ja võsastumsega loodud ulukitele ohjeldamatu söödabaas ja varjumistingimused, samas on hävitatud püsielupaikade baas.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Karel Rüütli on nõus, et jahiseaduses on puudujääke, kuid neid püütakse kõrvaldada. Ta kinnitas, et Eestis on jahipidamine väga hästi korraldatud ja suuri ümberkorraldusi ei ole tarvis teha. 

Rüütli avaldas ka muret, et meie kohalik jahimees võib asenduda Kesk-Euroopast või Skandinaaviast tuleva rikka jahimehega. "Eesti riik on täna võtnud Euroopa Liidu ees endale kohustuse, et suurkiskjate arvukuse hoiame teatud miinimumtasemel. Meil peab olema vähemalt 100-200 hunti, meil peab olema vähemalt 500 ilvest ja 500 karu. Selleks, et nende suurkiskjate arvukust hoida, on neile vaja piisavalt toidubaasi sõraliste näol," selgitas ta.

"Kui nüüd  jahimeestel tekib kohustus kõiki neid kahjusi kinni maksta, siis võib juhtuda, et teatud piirkondades võib sõraliste populatsiooni arvukus langeda," rääkis keskkonnakomisjoni esimees, lisades, et selle tõttu hakkavad suurkiskjad tekitama kahju koduloomadele.