Jahimehed ei taha võidu küttida
Hunt, ilves ja karu on loomad, kelle küttimise lubatud mahu ehk limiidi ütleb keskkonnaamet ette. Tänavu jaanuari lõpus, kui hundi- ja ilvesejahi lõpuni jäi veel kuu aega, muutis amet ootamatult limiidijaotust.
Ameti Harju–Järva–Rapla regiooni ja Pärnu–Viljandi regiooni jahimeestelt võeti kümme ilveste küttimise luba ära ning jagati need teistesse regioonidesse laiali.
Teine muudatus oli see, et senine maakonnapõhine limiidijaotus muudeti regioonipõhiseks.
Mitte jaht, vaid tapmine
Harju–Järva–Rapla regioonis tähendas muudatus seda, et veel küttimata limiiti (kokku 15 hunti ja 17 ilvest) võis kasutada regiooni mis tahes piirkonnas. Kui näiteks Järvamaa mehed oleks kohe pärast ameti otsust kokku sattunud hulga loomadega, oleksid nad võinud jahti pidada limiidi ulatuses ning Harju- ja Raplamaa mehed poleks enam tohtinud ühtegi kiskjat küttida.
Paraku juhtus nii, et ilveste kvoot kütiti regiooni teistes maakondades ja Järvamaa jahimehed said ainult pealt vaadata, kuidas nende maakonna ilveserohketes piirkondades murtud metskitsede hulk suurenes – küttimisõigust enam ei jätkunud.
See pani Järva mehed protesteerima, sest nende arvates tekitas amet oma otsusega konkurentsiolukorra, mis võib huntide ja ilveste populatsioonile halvasti mõjuda.
Oma jahipiirkonna loomi hästi tundvad mehed rääkisid, kuidas nad juba jahihooaja alguses arvestavad, keda küttida – jahinduses järgitakse küttimisstruktuuri ehk loomade vanust, sugu jne. Jahti korraldatakse vastavalt lumeoludele ja võimalustele.
“Kui on teada, et samal ajal võivad näiteks Harjumaa jahimehed limiidi ära küttida, nii et meie jahivõimalusest üldse ilma jääme, pole kellelgi enam aega niimoodi jahti ette planeerida, vaid lastakse ruttu loomad, kellega parasjagu kokku satutakse,” arvasid jahimehed. “See pole enam jaht, vaid tapmine.”
Ei ütle kindlalt
Suurkiskjate küttimise aeg lõppes veebruariga. Aprillis kutsus Järvamaa jahindusklubi asjasse puutuvad keskkonnaametnikud Paidesse, et oma seisukohti selgitada. Klubi juhatuse esimehe Toomas Marrandi sõnul taheti ka märku anda, et edaspidi ei muudetaks jahikorraldust keset jahihooaega.
“Nüüdne muudatus tõi ikkagi kaasa selle, et üle-eestilises arvestuses kütiti ilveselimiit täielikult ja huntide oma peaaegu täis. Kui tervikut vaadata, on läinud hästi,” ütles kohtumisel keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus. Ärmus lisas, et tema asjas suuri probleeme ei näe ja et Järvamaa jahimeestel tulnuks lihtsalt ka endal veebruaris aktiivsemalt tegutseda.
Koos keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männiliga selgitati, kuidas suurkiskjate hulka hoitakse teadlikult piiril, kus poleks ülemääraseid kahjustusi.
Näiteks ilvese küttimise kvoot määrati tänavu suhteliselt suur sellepärast, et metskitsede (ilvese saakloom) arv on karmides talveoludes drastiliselt vähenenud. Kui ilveseid jääb metsa väga palju, võivad nad kitseasurkonnale liiga tegema hakata.
Sellepärast ka sooviti, et ettenähtud küttimismaht laskmata ei jääks.
Lubadust, et edaspidi äkilisi otsuseid ei tehta, keskkonnaametnikud Järva jahimeestele ei andnud.
Heiki Hepner
Männipalgi keskmine hind on aprilli lõpuks 65.25 €/tm, märtsiga võrreldes 1,2% rohkem. Pisut suurem on kasv männipeenpalgil (1,7%) – 61.08 €/tm.
Vaatamata kuusepalgi keskmise hinna kasvule eelmisel kuul, on aprill siingi pisut lisa toonud (0,6–0,7%) – hind on peenpalgil 59.75 €/tm ja palgil 61.82 €/tm. Lehtpuupalkide keskmised hinnad on märtsi tasemel.
Paberipuidust on kõige kallim kasepaberipuit 45.43 €/tm (+0,8%), järgneb kuusepaberi- 45.21 €/tm (+1,0%) ja männipaberipuit 44.70 €/tm (+0,9%). Haavapaberipuit püsib märtsi tasemel (29.19 €/tm).
EMK hinnastatistika alusel maksis küttepuit (hinnad käibemaksuta) aprilli lõpus tarbija või kokkuostja juures 26.64 €/tm (+2%). EKI hinnastatistika alusel oli märtsis küttepuidu hind 26.50 €/tm (+1%).
Ka toorete halgude (hinnad käibemaksuga) hind on märtsis kergelt tõusnud (+1,6%, 32.26 €/rm), kuid langes kuivade halgude hind (–12,3%, 41 €/rm).
Hunt ja ilves
- Tänavuse jahihooaja küttimislimiit oli 135 hunti ja 180 ilvest.
- Kütiti 130 hunti ja 181 ilvest.
Allikas: keskkonnaamet
Küttimine 2010
Lõppenud jahihooajal kütitud loomad ja võrdlus eelmise hooajaga
| Uluk | 2010 | 2009 |
| Põder | 4 255 | 4 031 |
| Punahirv | 497 | 403 |
| Metskits | 5 075 | 15 716 |
| Metssiga | 17 028 | 20 072 |
| Karu | 57 | 45 |
| Hunt | 130 | 103 |
| Ilves | 181 | 184 |
| Rebane | 9 656 | 7 472 |
| Kährik | 12 600 | 9 495 |
| Metsnugis | 1 520 | 1 022 |
| Kobras | 6 592 | 6 657 |
Allikas: keskkonnateabe keskus
