Värsketest küttimisandmetest selgub, et 1/3 metssigadest kütiti jaanuaris ja veebruaris, mil jahipidamisele aitas kaasa loomajälgi reetev lumekate. Piirkondades, kus katk veel levinud ei ole, ületati etteantud küttimislimiiti. Täitmata jäi kohustus Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal, mis on ka mõistetav, kuna nendes maakondades on katk kõige ulatuslikumalt loomade arvukust vähendanud.

„Meie jaoks oli prioriteet langetada kiiresti metssigade arvukust, et seeläbi tagada seakatku hääbumine looduses ning vältida edasist majanduslikku kahju seakasvatajatele. Tunnustame jahimehi hea koostöö ning regulaarselt edastatud küttimisandmete eest. Nende esitatud andmed on abiks ka Keskkonnaagentuurile andmaks soovitusi järgmiseks jahindusaastaks,“ lausus Jaanus Kala, Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja.

Metssigade arvukuse vähendamiseks kohustas Keskkonnaamet rohkem tähelepanu pöörama emiste ja noorte isendite küttimisele. Etteantud struktuur oli täiskasvanud isenditest 60% emiseid ja kogu küttimismahust 60% noorloomad, reaalselt kütiti 52% emiseid ja 40% noorloomi.

Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks tuleb jätkata metssigade küttimist ka edaspidi, et saavutada oodatud arvukus - 1,5 isendit 1000 ha kohta. Selle eesmärgini jõudmine võtab hinnanguliselt 2-3 aastat aega.

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel.