Jahimehed pöördusid uue jahiseaduse asjus avaliku kirjaga presidendi poole

 (9)
Jahimehed pöördusid uue jahiseaduse asjus avaliku kirjaga presidendi poole
Pikemalt - http://fotohetked.blogspot.comKas mulle meldivad kala- ja jahimehed?Kaameraga välja minnes kohe kindlasti mitte! 2/2.

Käru jahindusklubi liikmed Jaak Keeman ja Urmas Kiik otsustasid president Toomas hendrik Ilvesele kirja saata, sest nende arvates pole äsja vastuvõetud jahiseadusega rahul ükski huvigrupp.

Avalik pöördumine Eesti Vabariigi Presidendi poole

Jahiseaduse põhiseaduslikkusest

Äsja Riigikogu poolt vastu võetud uus jahiseadus on tekitanud ühiskonnas palju vastukaja ja segadust. Rahul ei tundu olevat ükski asjassepuutuv huvigrupp. Enim ärevust on arvatavasti siiski jahimeeste ridades, kes muretsevad uue seaduse valguses nii ulukite kui endi tuleviku pärast.

Allakirjutanud on veendunud, et uus jahiseadus ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseadusega (PS). See ajendab meid pöörduma avalikult Presidendi poole, kelle pädevuses on PS § 107 alusel jätta Riigikogu poolt vastu võetud seadus välja kuulutamata.

Leiame, et jahiseaduse (JS) § 41 „Jahiuluki tekitatud kahju hüvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest“ ja § 42 „Jahiuluki tekitatud kahju osaline hüvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest lepingu puudumisel“ on vastuolus nii PS §-ga 25 kui §-ga 19.

PS § 25 sätestab igaühe põhiõiguse kahju hüvitamisele: igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

Ülalviidatud JS paragrahvid saavad olla loodud üksnes maa- ja metsaomanike hüvitispõhiõiguse kaitseks, mis tähendab, et tuleb vaadelda nende sätete vastavust PS §-ga 25.

Seotud lood:

PS § 25 annab õiguse nõuda kahju hüvitamist üksnes juhul, kui see on põhjuslikus seoses teoga, mille eest isik vastutab. Lisaks peab hüvitamiskohustusliku isiku tegu olema õigusvastane.

JS vaadeldavate sätete rakendamisel tuleb tähele panna järgmisi olulisi õiguslikku tähendust omavaid asjaolusid:

a) kasvavale metsale peamine kahju tekitaja on peremeheta uluk - põder;

b) uluki küttimislimiidi ja küttimise aja kehtestab Keskkonnaamet;

c) täiskasvanud põdra küttimise aeg on 15. september kuni 30. november, seega puudub jahimeestel aastas 9,5 kuu vältel igasugune võimalus põtrade elutegevust mõjutada;

d) küttimislimiidi täitmisel puudub jahimeestel igasugune täiendav võimalus põtrade elutegevuse mõjutamiseks ka lubatud küttimise ajal;

e) kasvav mets on põdrale loomulik toidubaas.

Eeltoodud asjaolude valguses peaks olema üheselt arusaadav, et jahipiirkonna kasutaja ehk jahimehed, kellele pannakse JS-ga kahjuhüvitamise kohustus, ei ole PS § 25 mõistes kahju tekitajad, kui nad on küttimislimiidi täitnud. Jahimehed ei tegutse õigusvastaselt ja neile ei saa omistada vastutust selle eest, et küttimisele mittekuuluv põder metsas loomulikult toitub.

Seega ilmneb JS viidatud paragrahvide selge vastuolu PS §-ga 25.

PS § 19 sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele.

Jahimeeste vaatenurgast on jahipidamine vaba eneseteostuse viis, mis põhiõigusena jääb PS § 19 kaitse alla.

JS vaadeldavad paragrahvid rikuvad ebaõiglase, alusetu ja kuluka hüvitamiskohustuse panemisega jahimeeste õlule nende põhiseaduslikku õigust eneseteostusele. Sisuliselt sunnitakse jahimehi jahipidamisest loobuma – ühele osale jahimeestest on täiendavad väljaminekud majanduslikult liiga koormavad, teisele osale on ebaõiglane hüvitamiskohustus aga põhimõtteliselt vastuvõetamatu.

Seadusandja pakub jahimeestele sisuliselt alandavat tehingut – kui soovid jahti pidada, siis pead vastutama peremehetu uluki tegevuse eest ja alluma alusetule hüvitamiskohustusele. Seadusandja selline käitumine on allakirjutanute hinnangul lubamatu, riivates tugevalt paljude seaduskuulekate jahimeeste õiglustunnet ja pärssides nende vabaduspõhiõigust eneseteostusele.

Jahimeeste põhiõiguse teostamise arvelt luuakse ulukikahjustuste hüvitamise erikord, mis ei haaku kuidagi kahju hüvitamise üldpõhimõtetega. Tegemist on seadusandliku mugavusega, kus keerulist probleemi lahendatakse võimalikult mugavat ja tõhusalt, võttes raha sealt, kus see tundub kõige lihtsam.

Ulukikahjustused on maa- ja metsaomanikele teadaolev loomulik risk, mille vältimiseks peavad nad eelkõige ise toimekad olema (tarad, peletusained, kindlustus jmt). JS ei sea omanike vastavat tegevust isegi eelduseks jahimeeste hüvitamiskohustuse tekkimisel.

Seega esineb selge vastuolu ka PS §-ga 19.

Palume Presidenti uut jahiseadust mitte välja kuulutada ja saata see tagasi Riigikokku.

Austusega

Jaak Keeman, Urmas Kiik

Käru Jahindusklubi jahimehed

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare