Jahimehed võivad eramaal edasi küttida

 (17)
põder
muusikuse-fotoFoto: Ingmar Muusikus

Maaomanike septembriks lubatud jahikeeluaktsioon ellu ei jõudnud, kuna keskkonnaministeerium alustas taas jahiseaduse muutmise arutelu.

Kesksuvel teravaks muutunud olukord, kus erametsaliit tahtis jahi keelata, leevendus augustis.

Keskkonnaministeerium alustas vahepeal pikalt soikunud jahiseaduse muutmise arutelu ja erametsaliit teatas möödunud kolmapäeval, et seetõttu jääb septembriks planeeritud jahikeeluaktsioon ära.

Arutelud kompromissidega

Nüüd peetakse tihedalt seaduse muutmise läbirääkimisi ja mõlemad põhilised asjaosalised, erametsaliidu kõrval Eesti Jahimeeste Selts, on pidanud tegema ka kompromisse.

Maaomanikke esindav liit on näiteks loobunud nõudest, et omanikud saaksid õiguse ise jahipiirkondi moodustada ja nende kasutajaid valida.

Ka edaspidi jääb kehtima praegune asjade korraldus, kus jahipiirkondade moodustaja ja kasutusõiguse loa väljaandja on riik.

Kehtima jääb ka reegel, et jahipiirkond peab olema vähemalt 5000 ha suurune ning suurulukijaht (põder, hirv, metskits, metssiga, ilves, hunt, karu) jääb jahiühenduste pidada ja korraldada.

Maaomanike õigused laienevad tulevikus aga seoses väikeulukijahiga. Nad saavad oma kinnistul seda jahti korraldada, olenemata kinnistu suurusest.

Senises jahiseaduses kehtib väikeuluki küttimise õigus vaid jahimeestest maaomanikele, kui neil on maad vähemalt 20 ha ühes ringpiiris.

Seotud lood:

Et maaomanikel oleks võimalus siiski kaasa rääkida ka suurte jahipiirkondade kasutajate valikul, jääb praeguse seisuga uude jahiseadusesse sisse jahimeeste seas iroonilist suhtumist tekitanud punkt, mille järgi saavad maaomanikud nõuda jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist.

Seda siis, kui niisugust soovi on avaldanud 2/3 piirkonna maa omanikest.

 Erametsaliit peab üheks tähtsamaks saavutuseks maaomanike ja jahimeeste vaheliste lepingute nõude võimalikku taastamist seaduses.

Tegelikult on lepingu sõlmimise nõue olemas ka praeguses jahiseaduses, kus on üteldud, et jahimeestel tuleb jahipiirkonna kasutusõiguse loa materjalidele lisada maaomanike või -valdajatega sõlmitud kirjalikud lepingud või maaomanike kirjalikud nõusolekud nende maade jahimaana kasutamise kohta.

Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa ütles, et liidu soov on jõuda uues seaduses lepingunõude sõnastuseni, mis tähtsustaks seda enam. “Praegu ei juhtu hoolimata seadusesättest midagi, kui jahimeestel ei ole neid lepinguid esitada,” nentis Eelmaa.

Teine tähtis valdkond, mida praegune seadus liiga pealiskaudselt reguleerib, on nii erametsaliidu kui jahimeeste hinnangul ulukikahjustused ning nende kompenseerimine.

Uus seadus toob põhjalikuma kompenseerimiskorra, kuid praegu ei ole selles veel üheseid kokkuleppeid.

Nii erametsaliit kui Eesti Jahimeeste Selts tunnustavad keskkonnaminister Keit Pentust, kelle algatusel nad jälle kokku said – vahepeal omavahel suhtlemise lausa lõpetanud ühendused on taas ühe laua taga.

“Saavutustest siiski veel ei räägiks, kuna läbirääkimised ju alles käivad,” ütles jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump.

Kahjustused on vältimatud

Näiteks ulukikahjustuste kompenseerimise põhjalikum arutelu oli alles selle nädala teisipäeval.

Hegne Lump kinnitas, et see on üks nendest jahiseaduse teemadest, mis vajab väga põhjalikku eeltööd, et rakenduks süsteem, mis oleks mõlemale poolele õiglane.

Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane lisas, et siin on tegelikult ka küsimus, mille taga metsaomanike ja jahimeeste ühishuvi: kas meil ikka peab olema nii palju kiskjaid?

Varblane pidas kiskjaid rõhutades silmas tänapäevast lähenemist, kus kiskjate hulga järgi hinnatakse ka suursõraliste (kiskjate saakloomad) optimaal-set hulka.

Paraku on see Eestis nii suur, et metsa- ja põllukahjustused on justkui paratamatud.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare