Riigikogu keskkonnakomisjonis jahiseaduse eelnõu menetlemise vastutavaks riigikogulaseks nimetatud Kalle Palling ütles Metsalehele, et keskkonnakomisjon on nüüdseks arutanud seadust seitsmel korral ja arutelud jätkuvad.

Palju ettepanekuid

Kohtutud on huvigruppidega ja komisjoni töölaual on hulgaliselt ettepanekuid, kuidas
seaduseelnõu muuta või täiendada.

Arvamuste hulk on eriliselt suur kirjade tõttu, mis saabunud maailma eri paikadest jahikullide kasutamise teemal, kuid ka siinsete ettepanekuid on silmatorkavalt palju.

Kalle Pallingu sõnul saab jahiseaduse eelnõu seaduseks suure tõenäosusega märtsi lõpul.

Riigikogu menetluse ajal on seaduseelnõule tehtud kolm pōhimōttelist muudatusettepanekut.

Esiteks ei ole keskkonnakomisjon nõus toetama seda, et jahipiirkondade kasutuslepingud oleks tähtajatud. “Kõikidel praegustel jahipiirkondadel hakkab seaduse jõustumisel jooksma uus kümneaastane kasutusõigus,” märkis Palling. “Samuti kirjutati seadusetekstis selgemalt lahti kasutuslepingu pikendamisel vajalikud toimingud.”

Teine muudatus puudutab maaomanike võimalust jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Eelnõu algversioonis oli võimalus kasutaja välja vahetada, kui piirkonna 2/3 maa omanikud seda soovivad. Nüüd on päevakorral variant, et see õigus tekib, kui seda soovivad 51% jahipiirkonna pindala omanikud ja 51% kinnisasjade omanikest. “Selline ettepanek on esitatud omandi kui sellise võrdsemaks kohtlemiseks ja Eesti õigusruumis varalise tsensuse sissetoomise välistamiseks,” ütles Palling.

Kolmandaks soovitakse tema sõnul eelnõuteksti viia muudatus, mis võimaldaks senise regionaalse jaotuse asemel vajadusel moodustada mitu jahindusnõukogu.

Muudatus iseenesest on ka see, et eelnõu jahipidamisviiside loetellu on lisatud vibujaht väikeulukitele.

Kahjustuste küsimus lahti

Endiselt on keskkonnakomisjoniski lahtine ulukikahjude kompenseerimise küsimus. Eelnõu algtekstis olevaga ei ole rahul ei jahimehed ega maaomanikud.

Pallingu sõnul on jahimeeste mureks ka need 64 jahipiirkonda, millel pole jahimaakorralduskava. “Kehtiv seadus näeb ette nende kavade olemasolu
1. märtsiks 2013. Aga jahimeeste hirmudel, et kava puudumisel kaotavad nad nüüd antud jahipiirkondades jahipidamisvõimaluse, ei ole alust,” ütles Kalle Palling, seletades, et praegu kehtivat seadust täpselt lugedes tegelikult jahipidamisõigus korralduskava puudumise tõttu ei katke.

“Oleme Riigikogus toimuvaga selles mõttes väga rahul, et nii komisjon kui teised riigikogulased on tõepoolest teemasse süvenenud ja tehakse põhjalikku tööd,” ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevdirektor Tõnis Korts.

Jahimehed on ulukikahjustuste kompenseerimise küsimuses jätkuvalt seda meelt, et osalema peaks ka riik, kel kohustus tagada ulukiasurkondade kestmine. “See on meie seisukoht, kuid mida Riigikogu otsustab, ei tea,” ütles Korts.

Toimuvaga on rahul ka Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais. “Väga hea on ikkagi ka see, et eelnõu lõpuks Riigikokku jõudis. Tagantjärele vaadates tundub, et see oleks võinud toimuda palju varem,” nentis Ehrpais.

Ta lisas, et metsaomanikele sobib hästi nn 51 protsendi lahendus. Ulukikahjustuste kompenseerimise asjus ollakse aga endiselt jahimeestega eri meelt.

“Jahimehed tahavad, et moodustataks eraldi ulukikahjustuste hüvitamise fond, kus osaleks ka riigi pool. Maaomanikud on fondi vastu eelkõige seaduseelnõus oleva hüvitamismäära valguses – 100 eurot hektari kohta ehk laias laastus kümnendik hektaril tehtud kuludest on ikka ülimalt väike summa,” ütles Taavi Ehrpais.