Jahiselts karistab sõnavõtjat kaaslast
Igal õhtul võtavad metssead Hiiumaal sabad selga ning rühivad karjade viisi Kalle Laidi põldudele ja metsa vahele. Kuigi seal on jahipukid, pole kütte karta, sest Tahkuna jahiselts keeras siin maaomanikule selja.
Kalle Laid on 21. augustist jahiseltsist välja arvatud, juhatus temaga maakasutuslepingut ei sõlmi ja ise ta suurulukit küttida ei tohi. Üle 200 hektari on sigade, hirvede, põtrade ja kitsede päralt.
Puiduvargus põllult
Seltsist visati Laid välja pärast seda, kui tema metsast pärit tammepuiduvirn seltsi juhatuse esimehe Harri Katteli eestvõtmisel jahimeeste maja hoovile veeti ja tükeldati. Sellest tehti pakkusid, kütet ja poste.
Tegu garneerib suust suhu käiv jutt, nagu oleks Kattel oletanud, et kauaks põllule seisma jäänud puiduvirn on linnameeste oma ja vaevalt nad sellele järele tulevad.
Kattel ise räägib kollektiivsest otsusest kaua jalus olnud puiduvirn ära koristada, tema juhtunud ainult olema traktoriroolis.
Ajalugu vaikib sellest, kas puit oleks traktorikärusse jõudnud, kui Kattel oleks teadnud, et see kuulub ta pikaajalisele oponendile Kalle Laidile.
Laid rääkis pärast juhtunut kõigile, et Kattel varastas tema puiduvirna ära.
Mitmed ei võtnud seda juttu tõsiselt, sest nende kahe mehe tülisid on ennegi nähtud. “Jälle Laid ja Kattel! Igal aastal neil ka midagi juhtub,” imestas üks kaashiidlane.
Teine meenutas, et ükskord on Laid juba visatud Tahkuna seltsist välja. Nii oligi, ent tookord andis Laid asja kohtusse ja sai õiguse – ta tuli seltsi ennistada.
Nüüd viis Laid puiduvarguse politseisse. Prokuröri määrus, mis kohustab Harri Kattelit Kalle Laidile tammepuidu hüvitama, kirjutati alla seitse päeva pärast Laidi väljaviskamist seltsist.
Väljaviskamist põhjendati sellega, et Laid käitub ebaeetiliselt, mürgitab seltsi õhkkonda, maakasutuslepingut ei sõlmi ja nõuab endale eriõigusi.
“Varas viskab varguse ohvri seltsist välja,” kommenteerib Laid.
Maaomaniku eritingimused
Jahiseltsi juhatuse esimees Harri Kattel tunnistab, et mõneti vast mõjutas väljaviskamisotsust tammepuidulugu, kuid see plaan tekkis juhatuse liikmete seas siiski varem. Muu hulgas mõjutas kõvasti asja see, et vaidluste tõttu Laidiga oli võimatu temaga maade kasutamise lepingut sõlmida.
Nimelt soovis Laid, et lepingusse lisataks kolm tingimust:
Kõik, kes tahavad tema maal päikeseloojangust tõusuni jahti pidada, peaksid talle sellest märku andma. (Et ta teaks, kes kus liigub.)
Tema maadel ei tohiks tema teadmata tegelda ulukite lisasöötmisega. (Siin taga on metsaomaniku huvi – ulukite arvukusest sõltub metsakahjustuste hulk.)
Tema maadel ei tohiks keegi tegelda külalis- või turismijahiga. (Selle põhjenduseks on, et maaomanik maksab hektari kohta rohkem maamaksu, kui selts maksab ulukite kasutusõiguse tasu – pole õige, et teised saavad sealt lisatulu.)
Laidi tingimused jahiseltsi juhatusele ei sobinud. “Öeldakse, et jaht, saun ja lõbumaja on paigad, kus kõik mehed on võrdsed. Aga Laid tahab end teistest võrdsemaks seada,” ütleb Kattel.
“Mina ei ole midagi võimatut tahtnudki. Aga seda ma arvan küll, et linnameeste seltsis, kus kohalikke maaomanikke on 63 liikmest vaid 12–13, on minul üle 200 hektari omanikuna õigus soovida, et siin käiks jaht minu reeglite järgi,” vaidleb Kalle Laid vastu.
Kattelit pahandab peale muu silt, mille Laid on oma maa piirile üles pannud. Sel eramaatähisel, kus maaomaniku telefoninumber, on ära toodud kohalike meeste nimed, kes võivad tema maadel alati ette helistamata liikuda.
Linnameeste võim
Katteli meelest rikub Laid sildiga seltsi liikmete võrdõiguslikkust. “Mille poolest teised, Tallinna mehed halvemad on?” küsib ta.
Laid põhjendab silti hoopis jahiväliste asjadega. Seal olevat nende meeste nimed, kes on näidanud oma valmisolekut tal metsa istutada ja neid mehi usaldab ta täielikult.
Millal must kass Laidi ja Katteli suhetest läbi jooksis, täpselt aru ei saa. Laid räägib, et varem käidi koos jahil, kuid pärast üht kokkupõrget isiklikul pinnal on asjad teisiti. Kattel jälle ütleb, et Laidiga on üldse raske läbi saada.
Igatahes on kahe mehe vahel pinge nii suur, et teised Tahkuna jahiseltsi hiidlastest liikmed oma nina sellesse ei pista ja tammepuidujuhtumit nad ka ei puutu.
Küll aga räägivad nad, kuidas vanasti oli Kattel maameeste poolel ja seepärast nad aitasid kaasa, et Kattel seltsi juhatuse esimeheks saaks. “Vaja oli, et keegi omadest tasakaalustaks linnameeste võimu, aga kahjuks läks teisiti.”
Maa- ja linnameeste (Hiiumaa oludes saare- ja mandrimeeste) vastuolu kirjutati Tahkuna jahiseltsi sisse, kui see Nõukogude ajal Tallinna jahiseltsi baasil loodi.
Nüüd on pealinlastele justkui tüliks, et jahipaikadesse on tekkinud maaomanikud, kes tahavad, et nendega arvestatakse.
“Kõik linnamehed ülbed ei ole, näiteks vene meestega keemiainstituudist saame väga hästi läbi,” täpsustavad hiidlased. “Aga seltsis on ka rahajõmme, kes käivad ainult trofeejahti pidamas.
Kui Hiiumaal sead kõik põllud üles künnavad ja nende arvu vähendada on vaja, pole nendest meestest midagi kasu.”
Pinge jäi püsima
Tahkuna jahiselts viskas alati valjuhäälselt sõna võtva Kalle Laidi seltsist välja, teised kohalikest maaomanikest liikmed arvavad, et varsti on nende kord. Sest juhatus tahab panna järgmisel üldkoosolekul hääletamisele põhikirjatäienduse: “Tahkuna jahiseltsi liikmeskonda võib kuuluda jahimees, kes ei kuulu ühegi teise jahiseltsi liikmeskonda Hiiumaal.”
Hiiumaal on kokku kolm jahiseltsi ja sageli kuuluvad kohalikud maaomanikud mitmesse seltsi, kuna nende maad jäävad mitme seltsi piiridesse.
“Mehed on varmad koosolekutel oma õigusi nõudma, aga kui on vaja laskevõistlustel seltsi esindada või põllu ääres sigu passida, pole neid kusagilt võtta,” põhjendab Harri Kattel soovi põhikirja muuta. “Kunagi ma ise võitlesin selle eest, et hiidlastel oleks võimalik mitmes seltsis olla, aga nüüd on näha, et mitut jumalat teenida ei saa.”
Hiidlased aga ei lepi sellega, et peavad valima ühe seltsi, samal ajal kui mandrimehed võivad mandril olla nii paljude jahiühenduste liikmed kui ise tahavad.
Juba käib hiidlaste seas jutt, et äkki peaks Hiiumaal tegema rahvaküsitluse, kas saarele ikka on mandrimeeste jahiseltsi tarvis.
Mida soovitate maaomanikule, kes on jahiseltsiga nii tülis, et ta maadel enam jahti ei peeta?
Kaarel Roht, keskkonnaministeeriumi peaspetsialist
Ainus asi, mis vabastaks seltsi kohustustest neil maadel jahti pidada, oleks maaomaniku ametlik jahikeeld, aga seda Kalle Laid ju esitanud pole.
Juhul kui ulukid kahjustavad metsa või põldu, tuleks Laidil sellest märku anda keskkonnaametile. Kui kahjustused on tuvastatud, saab amet kohustada Tahkuna jahiseltsi seal ulukite arvukust ohjama.
Hiiumaa jahimaad
- 100 353 hektarit, mis on jaotatud üheksaks jahipiirkonnaks.
- Seitset piirkonda kasutab Hiiumaa jahimeeste selts.
- Ühte piirkonda kasutas RMK, järglaseks saab ilmselt MTÜ Leluselja jahiselts.
- Ühte piirkonda (14 353 ha) kasutab Tahkuna jahiselts.
Allikas: hiiumaa.ee ja tahkunajs.ee
