Jahmatus liini all
Üks Järvamaa metsaomanik näitas maakonna metsanduse tugiisikule Ülle Lällile kirja, mille oli saatnud tema maal elektriliini hooldust planeeriv OÜ Elektrilevi (alates maist Eesti Energia Jaotusvõrgu uus nimetus), keda esindab hanke võitnud OÜ Micromat.
Maaomaniku kooskõlastust taotleva kirja tekst Ülle Lälli lausa jahmatas – seal oli, et maaomaniku maalt lõigatud võsa ja raiejäätmed kuuluvad töö tegijale, kes need ära viib ja realiseerib.
Ennenägematu tingimus
“Kõik, mida liinialuse hooldaja raiub, kuulub maaomanikule. Sellist tingimust, et hoopis töö tegija selle endale võtab, pole ma varem kooskõlastustes näinudki,” ütles Ülle Läll.
Kiri tekitas temas muidki küsimusi, mis küll ei puuduta niivõrd tööde tegijat, kui just hanke korraldamist ja tingimusi. “Kuidas on hanketingimused seatud, kui hanke võitja saab Elektrilevi blanketil selliseid muudatusi teha? Elektrilevi vormil olevad viited seadustele tekitavad maaomanikes paratamatuse tunde, et see kõik tulenebki seadusest ja et neil pole võimalust oma tingimusi seada.”
Tugiisiku tähelepanu pälvis kirjas ka see koht, kus öeldud, et peale raietöö liini kaitsevööndis kavatsetakse n-ö ohtlikke puid langetada ka väljaspool vööndit.
“Selliselt kirjapanduna jääb see tegevus täielikult omaniku kontrolli alt välja,” rääkis Ülle Läll. “Kes ütleb, mis on ohtlik puu ja kui kaugelt metsast neid ikkagi võetakse. Missugune metsateatis vormistatakse ja millise raieliigiga? ”
Tugiisik võttis ühendust liinide haldaja OÜ Elektrileviga. Paar päeva hiljem ütles ta Metsalehele, et reageeriti väga kiirelt ja asi on korras.
“Selgus, et tegu oligi liinide hooldaja enda täiendusega. Võsa sooviti realiseerida just teede lähedusse jäävatelt kinnistutelt. Tagasiside teiselt ühistuliikmelt tõi esile ka olukorra, kus maaomanik ise avaldas soovi lasta raiejäätmed kokku vedada, kuid sellist kokkulepet ei saavutanud,” rääkis Ülle Läll.
Tasub kirjad läbi lugeda
Kooskõlastuskirjas tekitas materjali kokkuveo küsimus üldse segadust. Elektrilevi esindaja ütles, et metsamaterjali kokkuvedu kinnistu piires kuulub nende tasustatavate tööde hulka. Kooskõlastusvormil oli aga kirjas, et kokkulepe ei hõlma ei metsamaterjali ega raiejäätmete väljavedu, mis on hoopis teine asi (kokkuvedu on metsamaterjali vedu vahelattu, autotranspordile kättesaadavasse kohta; väljavedu aga selle autotransport vahelaost nt saekaatrisse).
“Elektrilevi eestvõttel said kooskõlastuskirjad ringi tehtud. Mulle öeldi veel, et kõik ettepanekud nende tekstide asjus on ka edaspidi oodatud ning et sihiks on olukord, kus kõik rahule jääks,” rääkis Ülle Läll.
Järvamaa tugiisik paneb kõikidele metsaomanikele südamele, et liinihooldajate saadetud kooskõlastuskirjasid põhjalikult loetaks. Seal on tähtis ka jälgida, et oleks selge, missugused tööd hankega kaetakse ja milles maaomanik ise peab tööde tegijaga kokkuleppe saavutama.
Kokkulepped olid olemas
“Võsa ja raiejäätmete äravedu sai kooskõlastuskirja eritingimusena lisatud pärast seda, kui metsaomanikega telefoni teel selles kokku leppisime,” selgitas konkreetset juhtumit Micromati töödejuhataja Kristjan Ott. Tema sõnul tingis sellise lahenduse konkreetne olukord, kus elektriliin kulgeb tee ja kraavi vahel ning võsa virnastamiseks pole õiget kohta.
Kristjan Ott oli kursis, et eritingimus pahanduse tekitas ning ütles, et nüüdseks on temal Elektrileviga kokku lepitud, et kooskõlastusvormile enam töö tegija ja maaomaniku vahelisi lisakokkuleppeid ei märgita. “Need jäävad meie omavaheliseks asjaks,” ütles Ott.
Ohtlike puude langetamine ei ole aga Micromati lisandus, vaid see oli kirjas Elektrilevi kooskõlastusvormi põhitekstis.
Kristjan Ott lisas, et temagi hinnangul tasuks liinihooldusega seonduvat täpsustada. “Meie oleme need, kes maaomanikega otse suhtlevad. Peale selle, et saame enda kaela inimeste pahameele kõrge elektrihinna ja naeruväärselt väikese liinide talumise tasu pärast, tekitab arusaamatusi näiteks ka see, et Elektrilevi ja Eleringi (haldab kõrgepingeliine – toim) liinihooldustingimused erinevad,” rääkis Ott.
KOMMENTAAR
Jaanus Aun
Erametsa-keskuse juhatuse liige
Planeeritud liinilaiendustöödest võiks olla paremini informeeritud ka metsaühistud. AS Elering on seda praktiseerinud, et enne töödega alustamist on saadetud info erametsanduse tugiisikule, kes on saanud samuti metsaomanike teavitamisega tegelda ja võimalike probleemide lahendamisele kaasa aidata.
Tegeleme sellega, et metsaühistute võimekus kasvaks veelgi ja et tulevikus suudetaks ka ise liinilaienduse hangetel edukalt osaleda. Sel juhul on metsaomanikud ise liinitrasside laiendaja rollis ja kehvast suhtlemisest või ebakvaliteetsest tööst tekkivaid konflikte oleks kindlasti hulga vähem.
