Jäigad kokkuostjad ja uljad rapsikasvatajad?
“Mais tegin rapsimüügi lepingu Agrochemaga ja panin hinna 4.40 peal lukku, kuradi loll,” kirub end Järvamaa Koeru valla viljakasvataja Ants Tambla, kelle rapsipõllud veel juuli keskel toimunud talukonkursil kõige ilusamaks tunnistati.
Kokku oli mehel maas 80 hektarit rapsi. Kuna suve hakul tõotasid põllud ilusat saaki, sõlmis ta eellepinguid mitme ostjaga kokku 200 tonnile viljale.
Rapsi õitsemise lõpp jäi aga kõige põuasemale ajale. Raps viskas ülemised õied kuuma tõttu maha ja kaunu tekkis tavalisest kolmandiku võrra vähem.
Seejärel räsis põldu septembritorm.
“Torm lõi kaunad laiali, terve põld oli rapsiseemet täis,” meenutab Tambla septembri algust. Ta kutsus firma esindaja kohale, tehti pildid ja üritati tõestada, et tegu on force majore’i ehk vääramatu jõuga. Sellegipoolest peab talumees maksma 30 000 krooni leppetrahvi.
Sarnase kogemuse said tänavu paljud viljakasvatajad.
Madal leppehind ja vilets rapsisaak
Eriline aasta nii börsil kui ilmastikus tõi viljakasvatajatele tänavu kaasa kaks muret. Esiteks selle, et põllumehed sõlmisid juba kevadel müügilepingud, kus panid kirja sügisel müüdava vilja ning rapsi hinnad ja kogused. Seda tegid nad eelmise aasta kibedate kogemuste tõttu.
2009. aasta kevadel oli rapsitonni hind Matifi börsil, mille järgi Euroopa riigid ka oma hindu seavad, 5000 krooni ringis. Sügiseks kukkus see alla 4000. Mullu oli varasema hinnaga lepingu sõlminu võidumees.
Selle aasta kevadel, kui rapsi hind jõudis keskmiselt 4000–4500 kroonini, panid paljud kasvatajad oma müügihinna n-ö lukku. Aga tänavu läks hindadega täpselt vastupidi: need hakkasid alates juunikuust kiiresti ülespoole rallima. Kui talumees oli sõlminud kevadel rapsimüügilepingu näiteks hinnaga 4200 krooni tonn ja septembris oli tipphind 6000, võttis vanduma küll.
Estonia OÜ juht Ain Aasa tunnistas, et oli kevadel lubanud Baltic Agrole müüa rapsi hinnaga 4500 krooni tonn. Kuigi see on tipphinnast palju madalam, otsustati Estonias lepingust siiski kinni pidada, kuna seda võimaldas koristatud rapsikogus.
Kõikidel seda võimalust polnud ja nii sai augustis alguse teine probleem. Paljud korjasid põua tõttu põllult nii väikese rapsisaagi, et ei saanud seda madalama hinnaga lepingusse kirjutatud kogustki kätte.
Põllumajandusfirma Oilseeds Agro kasvatas Viljandimaal Pärsti vallas rapsi rendimaadel 228 hektaril. “Kuumade ilmadega raps mitte ei valminud, vaid lihtsalt kuivas,” räägib tegevjuht Urmas Nurmsalu. “Renditud põldudel polnud varem peetud õiget külvikorda. Umbrohtude pealetung oli suur, raps ei saanud mullast toitaineid kätte. Lisandusid taimehaigused. Saime seal suvirapsi vaid pool tonni hektarilt.”
Kehvade saaginumbrite selgudes läks olukord põllumehele keeruliseks, sest kui rapsi on müüa vähem kui lepingutes lubatud, tuleb vaadata, kellele ja kuidas see vähene raps müüa.
Laias laastus on kaks võimalust: kas suruda hambad risti ja müüa saak ära fikseeritud madala hinnaga või jätta odavam leping täitmata, müüa kellelegi teisele kallimalt ja saada sealt raha leppetrahviks. Loomulikult tahaks igaüks müüa sinna, kust paremat hinda saab. Lepingu mittetäitmisel on aga lisaks trahvile risk rikkuda head ärisuhted ja saada endale külge petturi maine.
Põllumehi pole siiski õige süüdistada ei liigses uljuses, petturluses ega rumaluses. Paljudel juhtudel oli viljamüügi eellepingu sõlmimine kokkuostjaga pigem sundkäik.
Kuna pangad ei andnud kevadtööde laenu, mis on aastaid aidanud põllumeestel külviajal osta vajalikke seemneid, väetisi ja taimekaitsevahendeid, sügisel aga taganud neile vabaduse teha oma saagiga hetkel kõige soodsamaid tehinguid, oli ainus võimalus saada vajalikke sisendeid krediidi peale viljaostufirmadelt.
Lepingu kohaselt tuleb need välja maksta sügisesest saagist. Eriti kallis on just rapsi agrotehnika ja agrokeemia.
Eestis tegutseb kaht liiki vilja- ja rapsiostjaid. Ühed kasutavad seda oma tootmiseks, teised ekspordiks.
Rapsi ostab oma presside tarbeks kokku peamiselt Werol. Kuna ettevõte ei ole seotud edasimüügilepingutega, julgeb juhatuse liige Meelis Virro kinnitada: “Me ei ole nii jäigad, et nõuaksime trahvi, püüame kokkuleppele saada.”
Virro sõnul vajab Werol Tehased aastas 65 000 tonni rapsi, millest 50 000 on lepingutega kaetud. “Usutavasti saame selle 50 000 Eestist kätte. Eks ülejäänu peame Euroopast tagasi ostma,” vaatab mees kerge murega tulevikku.
Ka kokkuostjad peavad oma lepinguid täitma
Ülejäänud suuremad vilja ja rapsiga kauplejad Kevili, Agrochema, Farm Plant, Baltic Agro ja Oilseeds Trade nii leplikud olla ei saa. Nemad müüvad välisturule ning on oma ostjatega samamoodi lepingusuhetes nagu põllumehed nendega. Osal ka laevad kaubeldud.
Seda, et fikseeritud hinnaga rapsilepingud täis ei tule, kinnitab Baltic Agros lepingutega tegelev Lea Korem. Ta ütleb, et Baltic Agro kliendid lepingu puudujäävat osa kompenseerima ei pea, kui sellest on eelnevalt teatatud. Need kogused, mille müügihind ja kogus on fikseeritud, tuleb hetkel kehtiva turuhinnaga välja osta.
Oilseeds Trade’i juhatuse esimees Veikko Vahar kinnitab, et ka nemad pakuvad esmalt lepingu väljaostmise võimalust: “Kui lepingu väljaostmises kokkuleppele jõuame, ei nõua me kaupa ega rakenda sanktsioone.”
Tekkinud olukorda, kus põllumehed ei suuda lepinguid täita, analüüsis oma nõukogus ja üldkoosolekul ka ühistu Kevili.
“Lepinguid ei tehta mängult,” märgib Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets.”Eks kõik otsivad pehmemaid maandumisvariante, aga lähtuda tuleb sellest, et leping on leping.”
Ta lisab, et mullu ostsid nad oma liikmetelt vilja ja rapsi turuhinnast kallimalt. Tänu sel suvel madalama hinnaga sõlmitud ekspordilepingutele ei suuda ühistu tänavu teraviljast maksimumhinda pakkuda. “Iga päev ei ole võimalik võita,” ütleb Läänemets.
Mis mõjutab viljahinda
- Maailmamajandus.
- Riikide ja Euroopa Liidu viljavaru.
- Toorainehinnad (nafta).
- Ettearvamatud kliimatingimused.
- Suured investeeringud põllumajandussektorisse.
- Valuutakursside muutumine.
- 2011. aasta saagi prognoos.
- Suurenev kalorite tarbimine Kaug-Idas.
- Biokütused.
- Maailma kasvav rahvaarv.
Allikas: Indrek Aigro; EPKK
