Talupäevade lahutamatuks osaks on kõnekoda, kus aastate jooksul on riigiametnikud ja põlluharijad omavahel ägedaid sõnasõdu maha pidanud. Seekord on kõnekoja teemaks „Kuidas mõjutab uuenenud EL ühine põllumajanduspoliitika talude arengut Eestis?”, kohale on lubanud tulla ka põllumajandusminister Ivari Padar.

Eelmistel aastatel alustatut jätkab eesti Hobusekasvatajate Selts. Kahel päeval tutvustab selts Eestis kasvatatavaid hobusetõuge. Milliseid veisetõuge kasvatatakse Eestis, sellest räägivad Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Laupäeval toimub esimest korda mitte ainult talupäevade ajaloos, vaid üldse Eestis lihaveisetõugude näitus-konkurss.

Talupäevade peakorraldaja Enno Musta sõnul on seekordne üritus veidi eriline, kuna pühapäeval on talupäevalistel hea võimalus osa saada Eesti–Ukraina ühisest ja ainulaadsest kultuuriprojektist „Tarass Ševtšenko 200. Vestlusi Ukrainaga”.

Jäneda muuseumi juhataja Georgi Särekanno sõnul on tegu meiepoolse solidaarsuse ja toetuse avaldusega Ukraina loovinimestele. Sündmus leiab aset Jäneda mõisa peahoones, mille kunagised omanikud, Benckendorffid ja Zakrevskid, ühendavad kultuurilooliste sidemetega Eestit ja Ukrainat.

Neljal ukraina kunstnikul on loodud võimalus töötada sõjasündmustest 1000 kilomeetri kaugusel asuvas Eestis. Maalikunstnik Leonid Bernat, kelle töid on ka Louvres, teatrikunstnik Alexey Vakarchuk on kujundanud mitukümmend lavastust erinevates Ukraina teatrites ja tema elukaaslane kostüümikunstnik Katarina Korniychuk ning kauaaegne telekunstnik Oksana Sorokina, kes kõik valdavad suurepäraselt erinevaid tehnikaid ja on oma parimas loomeeas.

Kunstnike töödest koostatud näitus, mille juhatab sisse Katarina Korniychuki installatsioon „Elav sõna” (T. Ševtšenko poeemi „Kaukaasia” ainetel) avatakse 27. juulil kell 13 Jäneda mõisa härrastemajas.

Üritusega peetakse meeles ukrainlaste rahvusliku suurkuju Tarass Ševtšenko 200. sünniaastapäeva, mille tähistamine kodumaal ei ole saanud sõjasündmuste tõttu toimuda planeeritud pidulikkusega, kuid just Maidan ja sellele järgnenu on pannud ukrainlasi veelgi enam mõistma Ševtšenko loomingu tegelikku sisu.

Kuidas sellist suurkuju on eri aegadel võimude poolt ära kasutatud ja milliste mütoloogiliste kujudena on ta juurdunud rahva teadvusesse, seda lahkab režissöör Sergey Proskurnia täispikk dokfilm „Tarass Ševtšenko. Identification”. Filmi saavad näituse külastajad näha esmakordselt Eestis ja vaid ühel päeval.

„Film on küll ukrainakeelne, kuid visuaalselt huvitav, selles on kasutatud mitmeid põnevaid arhiivikaadreid ja humoorikaid instseneeringuid, võtteid ukrainlastest isamaal ja teistest maailma nurkadest,” märkis Särekanno.

Enne näituse avamist esinevad ka kohaliku Ukraina kogukonna taidlejad Jäneda mõisa välilaval.