Kohalik jahiselts võõrustab jahimehi aastasündmusel ja kutsutud külalistele pakutakse jahipidusöömaaega Musta Täku Tallis. Tseremoonia mis toimub Linnamäel ( lõkked, trummid, loitsud) on huvilistele avatud üritus, õhtune bankett aga vaid kutsetega asjaosalistele.

Jõulurahu väljakuulutamise tava sai Eestis alguse 1993. aastal Soome eeskujul. Seejärel on seda tehtud taas iga aasta erinevates maakondades.

Jõulurahu ajal jahimehed loomi ei lase, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa. Rahuajal on kergem hingata suurulukitest huntidel, karudel, ilvestel, metssigadel, punahirvedel, põtradel ja metskitsedel. Igal neist on veel omakorda oma lubatud jahiaeg.

Peale nende suurte loomade on kütitavate nimistus ka - rebane, kährikkoer, mink, tuhkur, metsnugis, kivinugis, mäger, kobras, ondatra, halljänes, valgejänes, kormoran, hallhaigur, rabahani, hallhani, suur-laukhani, kanada lagle, valgepõsk-lagle, viupart, rääkspart, piilpart, sinikael-part, soopart, rägapart, luitsnokk-part, punapea-vart, tuttvart, merivart, hahk, aul, mustvaeras, sõtkas, laanepüü, faasan, nurmkana, lauk, tikutaja, metskurvits ja veel mõned tiivulised.