Jänes ja küülik – kes on kes?

 (3)
Jänes ja küülik – kes on kes?
Küülikud.Foto: Raivo Tasso

Tihti ütlevad inimesed „jänes“, aga mõtlevad hoopis „küülik“. Teadmata, et tegelikult on jänes ja küülik erinevad loomaliigid. Kuidas neil vahet teha?

Lisaks sellele, et kahel liigil saab vahet teha nende keharakke mikroskoobi all uurides - küülikul on 22 ja jänesel 24 kromosoomipaari -, saab neid ka muude tunnuste alusel eristada.

Küülik

Küülikud on need, keda kasvatatakse kodustes tingimustes lemmikloomadena ja farmides. Küülik põlvneb ulukküülikust, kes elab vabana looduses Lääne- ja Kes-Euroopas, Põhja-Aafrikas, Austraalias, Uus-Meremaal, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

Küülikud poegivad kuni 11 korda aastas. Tiinus kestab neil 28-36 päeva. Pojad sünnivad suhteliselt abitute olevustena, karvutute ja pimedatena. Ühes pesakonnas on tavaliselt 6-12 poega, harva ka rohkem. Ema imetab poegi 30-45 päeva.

Jänes on see loom, kes elab metsas. Maailmas arvatakse olevat 23 jäneseliiki, Eestis elab neist kaks: halljänes ja valgejänes. 

Halljänes

Halljänes on valgejänesest suurem, kaaludes 3-7 kg, ja eelistab elukohana avamaastikke – põlde ja heinamaid. Halljänese karvastik on selja pealt pruunikashall, kõhu alt aga valge, talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda pikemad kõrvad ja pikem, pealt musta värvi saba. 

Halljänesed poegivad 2-3 korda aastas, muutudes sigimisvõimeliseks umbes ühe aasta vanuselt. Tiinus kestab neil 40-44 päeva. Tavaliselt pesakonnas kolm poega. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Emajänes imetab poegi umbes 30 päeva.

Halljänes otsib toitu hämaras, kuid suvel ka valgel ajal. Süües püsib ta  maapinna lähedal, surudes kõrvad keha ligi. Liigub ta pikkamööda, püüdes jääda võimalikult märkamatuks. Rahvasuus kutsutakse halljänest ka haavikuemandaks ja kikk-kõrvaks. 

Hoolimata sellest, et halljänesel on palju vaenlasi (kiskjaid ja suuremad röövlinnud), elab ta keskmiselt kuus aastat.

Halljäneste arvukust mõjutab tugevalt ka inimene – nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu hukkub palju loomi. 

Valgejänes

Valgejänes on see moodne metsajänku, kes oma suvise pruuni kasuka talveks valge vastu välja vahetab. Teda saab alati hästi ära tunda mustade kõrvatippude järgi. 

Valgejänes on halljänesest pisut väiksem ja kergem, kaaludes 2,5-5 kg. Tema elupaigaks on metsad ja rabad. Tihti arvatakse, et jänes jookseb kogu aeg ringi. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe. Ta elab üksikult, ilma kaaslasteta oma väikeses metsatukas.

Aasta jooksul võib valgejänestel olla 2-3 pesakonda, igaühes 1-6 poega. Valgejänese tiinus kestab kuni 50 päeva. Sigima hakkavad noored loomad juba sünnijärgsel kevadel.

Valgejänestel on halljänestega ühised vaenlased, kuid nende eluea pikkus on veelgi lühem – keskmiselt vaid 3-4 aastat. Vaenlast silmates tarduvad jänesed kõigepealt lootuses, et neid ei märgata. Alles siis, kui nad aru saavad, et on avastatud, sööstavad minema.

Huvitav on, et jäneste juures see, et nad söövad oma toitu kaks korda, saades sel moel kätte rohkem toitaineid. Vedelad esmased väljaheited söövad jänesed uuesti ära ja alles toidu teistkordsel seedimisel tekivad sellest kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suuremad kui halljänese omad, neid on hunnikus vähem kui halljänesel. 

Isane halljänes võib paarituda emase valgejänesega, nende järglased on küll eluvõimelised, kuid tavaliselt sigimatud.

Artikli koostamisel on kasutatud Internetis leiduvaid materjale.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare