Järuska Eiffel, jahilaskjad ja liftisõit
“Tünnid, pütid, korvid, laastust lambid – kõik, mis puidust teha annab, valmib Avinurme kandis, meil on nii palju puidumeistreid,” kiidab Peipsi-Alutaguse Koostöökoja (PAK) tegevjuht Lii Roosa. Osa neist tegemistest on toetatud LEADERi rahaga.
PAK koondab Avinurme, Tudulinna, Iisaku, Lohusuu, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse valla rahvast. Nende valdade inimestel Alutaguse metsades ja Peipsi järve põhjakaldal on võimalus ettevõtmistele rahasüsti küsida. “Näiteks jahimeestel eriti toetusi pole, neile avanes LEADERi meede suure võimalusena,” räägib Roosa.
Tuge on saanud aga ka OÜ Mäenurga Talu hobuhotelliteenuse taseme parandamiseks ning kultuuriedendajad Rannapungerja tuletornifestivali korraldamiseks. Puhastatud ja korrastatud on mitmeid looduslikke objekte, hoo said sisse kodanikualgatused, investeeriti paljudesse mikroettevõtetesse.
Alates 2009. aastast on PAK jaganud LEADERi toetust 225 projektile 2,2 mln eurot.
- LEADER-programm on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi maaelu arendamiseks läbi kohalike kogukondade.
- Eestis jagatakse maaelu arengukava 2007−2013 LEADER-meetme kaudu 86,28 mln eurot, mis teeb keskmiselt aastas üle 12,78 miljoni euro.
- Tegutseb 26 kohalikku tegevusgruppi, liikmeid on ligi 1700 (avalik sektor 13%, ettevõtjad 37% ja vabaühendused 50%). Avatud ollakse kõigile uutele liikmetele.
Allikas: Maamajanduse Infokeskus
Püssid palge, ja sihtima!
Reino jahilasketiirus Avinurme vallas lihvivad jahimehed kaasaegsete märgiheitemasinatega laskmisosavust ja toovad Eesti meistrivõistlustelt medaleid.
Avinurme metsad on ulukeid täis. Nii ongi kohalikud jahimehed, kes koondunud MTÜ Reino Jahilasketiiru, küttinud aastaga paarkümmend põtra, ligi 40 metssiga ja ühe karu. Lisaks veel rebaseid, kährikuid, kopraid ja muid väikeulukeid. Ainult hunti ei lubata lasta.
“Meil on üle 20 000 hektari jahimaad ja küttimist on siin kõvasti. Seetõttu peamegi sihtimisoskust treenima,” teatab Avinurme jahtkonna esimees Siim Suvi, kes pälvis Eesti meistrivõistlustelt jahilaskmises kolmanda koha.
Ka teise koha omanik Risto Raimets on kohalik jahimees.
Avinurme Reino jahilasketiiru liikmed on rajanud kaasaegse spordikeskuse, kus treenivad liikuvate märklaudade ja märgiheitemasinate abiga.
Igal suvel käib siin harjutamas ligi paarsada inimest Avinurme ja Tudulinna vallast. Tiirus peetakse ka tänavused Ida-Virumaa lahtised meistrivõistlused jahilaskmises.
“Tänu LEADERile on meie lasketiir hoopis kaasaegsem. Siin on palju kalleid treeninguseadmeid, mida me oma rahaga poleks küll suutnud soetada,” kiidab tiiru juhatuse liige Riho Pärn.
MTÜ on saanud LEADERi
raha mitmel korral, kokku üle 5000 euro, muu kõrval ka koertele GPSiga kaelarihmade ostmiseks, mis aitavad jahimehel tuvastada nii enda kui ka koera asukohta.
“Koera GPS muudab jahipidamise väga efektiivseks, sest nii saab isegi 10−15 kilomeetri raadiuses koera tuvastada. Loodust häiritakse vähem ja saame küttimisnormid kiiremini täis,” selgitab Siim Suvi.
“Meil on 50 kilomeetri raadiuses ainuke lift,” on eakate parema transpordivõimalusega rahul Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskuse töötajad.
“Võtame eakaid hooldada üle Eesti, oleme üks odavamaid hooldekodusid,” teatab asutuse juhataja Anne Paas. Ühe koha maksumus on 475−495 eurot kuus.
Avinurme on kuulsaks saanud eelkõige puidutööga, see on ka hooldekodusse jõudnud. Uksed, kapid, laeliistud – kõik see lisab uuendatud majale hubasust.
“Siin on tõesti hubane olla, meie 15 töötajat teevad korralikku tööd, 2011. aastal saime LEADERi toetuse abiga ka lifti ehitada,” räägib juhataja.
Rahul on hooldusalusedki – aeg-ajalt saab arsti juures käia, moodne lift mahutab ka ratastel voodi. Ilusate ilmadega on aga lihtsam minna aeda või terrassile aega veetma.
Varem tarvitati neiks asjadeks töötajate rammu.
Lisaks liftile on LEADERi abiga ostetud täisfunktsionaalsed hooldusvoodid. Lifti ehitamiseks saadi 23 760, voodite, madratsite ja voodikappide soetamiseks ligi 6000 eurot.
Hooldekodu majal on värvikas ajalugu. Kõigepealt oli siin võitööstus, siis kolhoosikontor, hiljem vallavalitsus ja
Maapank.
Lõpuks ostis hoone noor ettevõtja, kes andis selle rendile MTÜ-le Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus. Eakatele pakutakse hooldusteenust juba 2000. aastast.
Madis Aun on Lohusuu vallas juba aastaid valmistanud täispuidust mööblit, mida tellitakse üle Eesti, samuti Soomes.
“Esimese mööblitüki tegin iseendale, see oli voodi. Nii see tisleritöö tasapisi käima läkski,” räägib Lohusuu valla mees Madis Aun Separa külast.
Oma koduõue on ta rajanud mööblitöökoja, kus juba kaheksandat aastat valmistab kase-,
männi- ja tammepuust köögi- ning elutoamööblit, kappe, kummuteid, laudu.
Ühemehefirma Fatamorgana Grupp OÜ on tuule tiibadesse saanud LEADERi toetusega. Soetatud on kaasaegsed masinad – formaatsaag, freespink, laastuimur.
“Kogu tehnoloogia maksab 60 000−70 000 eurot, sellest 30 000 olen LEADERist saanud,” teatab Aun. Tislerioskused omandas väljaõppinud põllumees ise.
Aun tunneb põhjalikult puuliikide omadusi, tal on silma mustrite esiletoomiseks. “Kui männimuster ei ole just taotluslik, soovitan ikkagi kasepuud, sest see kestab kauem,” soovitab tisler.
“Üks keerukamaid ja ilusamaid töid on olnud üks mõisastiilis kasepuust kapp, see oli kumerate ustega, ülalt keerleva karniisiga. Nägin palju vaeva, aga tulemus sai väga ilus.”
Aastas tuleb üle 70 tellimuse ja tööjärg on umbes kaks kuud. “Mingit masstoodangut meil ei ole, püüan tellija soove täita,” räägib tisler. Tellija saab kodulehel ise mööbli kuju ja suuruse vormistada.
Kuldsete kätega meistri on leidnud ka soomlased. Kõige pikem, üle 15meetrine köögikappide komplekt, jõudis just põhjanaabrite juurde.
Tudulinna vallas Lemmaku külas ehitas külarahvas Rannapungerja jõele Eestis ainulaadse katusega puitsõrestiksilla.
Kui suurvesi mõni aasta tagasi Rannapungerja jõelt silla minema viis, ei jäänud Lemmaku külarahvas, käed rüpes, istuma. Mehed võtsid oma metsast puid, et saaks uue silla, sest muidu oleks nad jäänudki jõge ületama parvega.
Lemmaku ja Rannapungerja külarahva asutatud MTÜ Tuletorn juhatuse liige Signe Roost ütleb, et nad võtsid asja ise käsile, sest napi eelarvega Tudulinna vallal silla ehituseks raha nappis.
Silla puitosa ehitust toetas LEADER 21 300 euroga. Ehitaja, OÜ Hobbiton, korraldas koostöös MTÜga Vanaajamaja rahvusvahelise õpikoja, kuhu lisaks omakandi puuseppadele kaasati meistreid USAst, Inglismaalt ja Prantsusmaalt.
Silla ehitusel osales mullu rohkem kui 20 vabatahtlikku Eestist ja välisriikidest, laastkatuse löömiseks kaasati 50 tudengit. Ka põrand ja tellingud ehitati vabatahtlike abiga. “Raiusime külarahvaga võsa ja müüsime hakkeks. Siin oli tööl ka ligi sada vabatahtlikku, majutasime ja toitlustasime neid,” kirjeldab Roost.
Nüüd on silla puitosa valmis ja praegu kasutuses jalgteesillana, pealesõiduteed valmivad koostöös vallaga jaanipäevaks. Oma haruldase kuju poolest võib Järuska sillast saada Tudulinna vallas tõeline turismimagnet.
