Järvamaal hukkus 70 tarutäit mesilasi. Kas mürgitamine?
Mesinik Tarmo Jaanisk avastas mesilakatastroofi juba umbes kaks nädalat tagasi. Löök oli nii ränk, et läks aega, enne kui mees oli valmis elututesse tarudesse sisse vaatama. Esimest korda tegi ta seda nüüd pühapäeval koos mesindusasjatundja Eha Metsallikuga.
Tarud olid üsna tühjad. Mesilastele on iseloomulik, et kui häda käes, lennatakse surema tarust välja. Sealsamas rohus oligi näha, kuidas tuhanded hukkunud mesilinnud katsid maapinda paksu vaibana.
“Mesilaste hukkumine on iga mesiniku jaoks psüühiliselt väga raske üle elada,” ütles Eha Metsallik.
Kui arvestada, et igas sügiseses tarus on vähemalt 30 000 mesilast, on Paradiisi Mesila rohus, tarude all, peal ja vähemal määral ka sees kokku rohkem kui kaks miljonit surnut.
Kaks miljonit surnut
Eha Metsallik ja Tarmo Jaanisk uurisid kärgesid ja järeldasid, et see miski, mis mesilased tappis, pidi tulema väga äkiliselt. Kui tarus on mingi haigus, nõrgeneb pere aegamööda, nii et ka massilisema suremise ajal hoiavad allesjäänud hauet soojas.
Siin näitasid kärjed aga, et need tänavu kevadel Sloveeniast ostetud noorte kraini tõugu mesilasemadega moodustatud pered olid hukkumise hetkel täies elujõus. Talvesööt oli hästi vastu võetud ja haue hästi arenenud. Kõige rohkem imestasid Metsallik ja Jaanisk, et häda on tulnud nii kiiresti, et tarudes on jäänud munemine pooleli.
Seda, et mesilas elu hästi arenes, märkas Tarmo Jaanisk ka septembris, kui käis mesilastele lisasööta andmas. Siis ta veel ei teadnud, et see jäigi viimaseks korraks oma mesilasi veel elusast peast näha.
Kui kiretult võtta, on kahju suurus täielikult hävinud mesilas ligi 700 000 krooni, arvestatud on perede kevadist maksumust, meetoodangut ja lisaperesid, keda oleks saanud moodustada järgmisel aastal. “Aga tegelikult ei ole see kahju rahaga mõõdetav,” ütles Jaanisk.
Uskumatu lugu
Tulemus on näha, kuid samas ei oska Tarmo Jaanisk ega Eha Metsallik oletada, mis võis selle põhjustada. Surnud mesilastel on “londid” väljas, mis on otsene mürgistuse tunnus. Aga kust mürk mesilasse sattus?
Ilmastikuolud praegu mesilastele ohtu ei kujuta, taimekaitsevahendeid pole ümbruskonnas kasutatud. Mis tahes mürgistust õhu kaudu välistab seegi, et umbes 30 võõrast taru, mis on toodud Paradiisi Mesilasse hooldada ja asuvad siinsamas kõrval, pole kahjustada saanud.
“Välismaal mesilasi tappev kollaps, mis on otseselt põllumajandusega ja GMO-kultuuridega seotud, on siin ka täielikult välistatud,” ütles Eha Metsallik.
Mürgistus pole saanud liikuda koos septembris antud söödaga, kuna sedasama on saanud Paradiisi Mesila mujal paiknevad mesilagrupid, kes on elus.
Jääb veel pahatahtlik mürgitamine, mis tundub aga täiesti uskumatu. “Mesinikke ähvardatakse tihti, sest ikka leidub keegi naaber, kes näiteks suminat ei kannata, aga inimene, kes ka tegelikult mürgitab, peab olema küll ebanormaalne,” arutas Eha Metsallik.
Pealegi ei asu Paradiisi Mesila keset küla, vaid on omaette metsa vahel.
Eha Metsallik, staažikas mesinduskonsulent
Kümmekond aastat tagasi hukkus Eestis mesilaid liiga tugeva vahendiga tehtud varroalestatõrje tõttu. Siin seda vahendit ei kasutata ja tänavune tõrje on ka tegemata.
Hukkumist ei saa seostada ka mingi haiguse või kahjuriga. Tarude ülevaatus näitas, et mesila oli suurepärases seisus: haudmeväli on ilus tihe, pered kuivad, ei ole kaanetamata toitu ega haudmekahjustusi. Mujal maailmas leviva mesilasperede kollapsi üks tunnus on, et mesilased lahkuvad. Paradiisi Mesilas on nad surnult tarude ees ja ümber.
Kuigi see on õudne ja arusaamatu, viitavad tunnused mürgitamisele. Haudmeväljas olevate munade hulga järgi oletan, et see võis toimuda kuu või rohkem tagasi.
Antu Rohtla, mesindusteadlane
Mesilaste surma üheks põhjuseks võib olla pestitsiidide järelmõju – nad toovad pestitsiididest mürgitatud õietolmu tarusse ja kui seda sööma hakkavad, surevad. See võib toimuda ka kaks kuud pärast õietolmu toomist, mõju võib ulatuda järgmisesse aastassegi.
Maailmas leviva, terveid mesilaid hävitava kollapsi täpset põhjust ei oska veel keegi öelda. Arvatakse, et see on seotud mürkkemikaalide jääkidega, mobiiltelefonide ja muude digiseadmete leviväljadega, viirustega jms. Kui arvestada, et Eestiski on kõik need tegurid olemas, pole kollapsi esinemine kahjuks välistatud.
On igasuguseid ootamatusi. Näiteks on mitu mesinikku märganud, et Eestisse on viimasel ajal ilmunud mustad, ebatavalise kujuga agressiivsed mesilased, nagu mingid mutandid, kes ründavad nii inimesi kui mesilaid.
Järvamaa mesilat pole ma ise näinud, aga selle järgi, et üks tarude grupp on jäänud kahjustamata, on tõenäoline, et mängus on olnud kellegi kuri käsi.
