Järvamaal kasvab nüüd Kuulsuse kuusik
Alates 2007. aastast tähistatakse Eestis 22. septembrit kui vastupanuvõitluse päeva, mis seotud 1944. aasta sügise sündmustega – veel oli lootus taastada Eesti Vabariik, kuulutati välja Otto Tiefi valitsus ja Toompeal heisati sinimustvalge, mis aga 22. septembril aastakümneteks vahetati välja punase vastu.
Tollest ajast ja päevast sai ajend, miks nüüd 22. septembril Järvamaal metsa istutati. Metsaomanik Toomas Lemming rääkis, et just selles metsas Ambla vallas, kuhu nüüd metsakultuur rajati, sattusid Eesti võitlejad (suures osas Narva pataljon) pärast Porkuni lahingut n-ö kotti ja toimus viimane organiseeritud vastupanu Punaarmeele. Kohalikud inimesed mäletavad veel Vene lennukite turmtuld. Lemmingu metsas tunnistavad seda tänase päevani 26 maastikus nähtavat pommiauku.
Aadete eest
Lemmingu ja tema ettevõtmist toetava 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühenduse üleskutse tulla Kuulsuse kuusikut rajama tõi Ambla valla Roosna küla metsa 50 inimest, kelle seas oli kõige arvukamalt esindatud motoklubi Pikne.
Tõeliselt isamaalise ettevõtmise auks heisati riigilipp ja meenutati Eesti vabaduse eest võidelnuid. Pärast istutustööd said kõik asjaosalised tänukirja, millega tänati istutustalgutel osalemise ja isamaaliste aadete hoidmise eest...
“Eks ma olen väga liigutatud, ja ääretult hea meel, et nii palju inimesi kokku tuli,” ütles Toomas Lemming, kui talgulisi juba koduteele saatis.
Tema 3,6hektarisele raiesmikule jõuab sel sügisel kokku 3000 kuuske ja kevadel lisandub veel 6000. Järgmisel aastal, kui 1944. a sündmustest möödub 70 aastat, plaanib Lemming sama paiga tähistada ka mälestuskiviga. Nüüdse istutamise ajal olid maastikul säilinud pommiaugud märgitud värviliste tokkidega, mis tähendab, et aukude alale puid ei istutatud, vaid need säilitatakse.
Puht metsanduslikus mõttes viitas metsaomanik ise veel sellele, et kõik raiesmiku kuusekännud on kohe pärast harvesterilõikust juurepessu vastu töödeldud. “See on vist pilt, mida talumetsas väga tihti praegusel ajal ei näe,” nentis Lemming.
Kõigil on nimed
Paiga, kuhu nüüd Virve ja Avo Lauri taimlast toodud kuuseistikud istutati, seob Toomas Lemming peale muu oma metsa pärandkultuuri õpperajaga. Sel rajal on kõikide vana aja märkide kõrval veel mitu kaasajal rajatud tähist.
“Ma olen kõik oma metsakultuurid millegi või kellegi järgi nimetanud,” rääkis Lemming. Näiteks on tema metsas kaasik, mis rajatud Eesti krooni mälestuseks. Tõnu mets on nime saanud kohaliku mehe järgi
ja see on paik, kus metsaosa on ka aiaga piiratud. Metsaomaniku sõnul oli seal nii ulatuslikult ulukikahjustust, et tuli ehitada aed, mis lastelaste nimel rajatud metsal suureks kasvada laseks.
28. aprillil 2004, vaid mõni päev enne Eesti astumist ELi liikmeks, istutas Lemming aga kuusiku, mille nimetas Vaba Eesti kuusikuks.
Nüüdsed talgulised lubasid kõik kevadel tagasi tulla, et raiesmikul istutustööd lõpule viia.
