Järved ägavad tohutu kuumuse käes
“Eile käisime Kallastel Peipsi järves ujumas, seal hulpis rannas veepiiril palju surnud kalu, siin on neid õnneks hulga vähem,” rääkis teisipäeval Võrtsjärve äärde maaülikooli limnoloogiakeskuse juurde ujuma tulnud seltskond. Rõõmsalt sulpsasid nad 27kraadisesse järvevette.
Limnoloogiakeskuse vanemteaduri Külli Kanguri hinnangul ei saa nii Peipsi kui ka Võrtsjärve praegust olukorda vetikate vohamisel ja sellest tingitud öist hapnikupuudust, mis kalade suremist põhjustab, veel katastroofiliseks pidada.
Veesoojus on järvedes kriitilisel piiril
Kuigi viimase nädala kuumad ilmad on seda iga päevaga halvendanud, oli järvede seisund lähiaastate erakordselt madalaveelistel suvedel 2006. ja 2007. aastal palju kehvem.
“Tänavu on meid hullemast päästnud see, et kevadel oli kõrge veetase, ja kuigi see on juulis kiiresti alla läinud, on see nüüdki veel paljuaastasest keskmisest kõrgemal,” põhjendas limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt.
Nimelt ületab Eesti suuremate järvede Peipsi ja Võrtsjärve veetase juuli lõpu eelmainitud keskmist mitukümmend sentimeetrit.
Küll on Järvalti kinnitusel Võrtsjärve vee praegune 27kraadine soojus kriitilise piiri peal. Kui senine kuumus kütnuks aga veevaeseid järvi, olnuks vetikate vohamine ja kalade suremine hapnikupuudusest üle Eesti palju massilisem.
Hapnikupuudus tekib just öösel. Päeval, intensiivse fotosünteesi ajal, võib vesi olla hapnikust isegi üleküllastunud.
Peipsis on mürgised sinivetikad
“Paari nädala eest täheldati Lämmijärvel suuri vetikalaike nagu vaipu ujumas, kuid vahepeal oli tugevat tuult ja seegi aitas, segas vett,” märkis Järvalt.
Esmaspäeval Peipsil uurimisekspeditsioonil käinud Külli Kangur tõdes, et järves on taas sinivetikapuhang. Siin-seal võis näha ka potentsiaalselt mürgiste sinivetikate kolooniaid. Alajõe, Kauksi ja Rannapungerja vahelisel alal, kus randades palju rahvast veemõnusid nautimas, märkas ta puhkajate vahel kaldal ja vees hulganisti surnud kalu hulpimas. Enamik kiisad. Aga ka lutsu ja ahvenat.
“Peamiselt põhjamudas elava kalana tekib just kiisal esimesena vetikatest ja kuumusest tingituna öine hapnikupuudus,” selgitas Kangur.
Kangur soovitab puhkajatel vältida suplemist vetikatest sogases vees või end ujumise järel üle loputada, sest mürgised sinivetikad võivad tekitada nahale ärritust.
Ain Järvalti sõnul on madalaveelistele järvedele väga tähtsad kaks eelolevat nädalat. Kui ilm lähiajal jaheneks ja tooks kaasa ka tugevaid tuuli, pääseksid järved hullemast.
“Tavaliselt lõpevad kõige kriitilisemad ajad augusti keskpaigast, kui ööd on juba pikemad ja jahedamad ning järvevesigi külmem,” lisas Järvalt.
Üleeilsed järveveetemperatuurid aga rõõmustasid veel oma soojusega puhkajaid – Verevi rannas oli 27 ning Pühajärve, Viljandi ja Kauksi rannas
26 kraadi.
EMHI andmeil mõõdeti aga eile keskpäeval Peipsi järvel Mustvees vee soojuseks 25 ja Praagal 23 kraadi, Tamula järvel Roosisaarel aga 26,4 kraadi.
