“Ostja oligi Selja OÜ, Piista­oja talu naaber, tegelikult siis Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit,” selgitas maaülikooli õppeprorektor Jüri Lehtsaar.

Jõgeva mehed olid ainsad pakkujad, müügiotsus kinnitati alghinnaga 2,2 mln eurot, notari juures pole aga veel käidud. Täpsemalt: Selja OÜ on ostupakkumise teinud ja nüüd otsustatakse viie päeva jooksul, kas see kinnitatakse või mitte.

Lehtsaar selgitas, et ehkki Piistaojal majandatakse efektiivselt, polnud katsetalu teaduse tegemiseks sobiv, kuna asub Tartust liiga kaugel. Ka müüb maaülikool jõudumööda oma põhitegevuseks mittevajalikku vara, et investeerida pooleliolevatesse objektidesse.

Selja OÜ juhatuse esimees Ahti Kukk selgitas katsetalu ostu järgmiselt: “Oleme Piistaojaga naabrid ja Jõgeva meeste mõte on selles, et keegi võõras ei tuleks siia vahele trügima.”

Piistaojal jäädakse ka edaspidi iseseisvalt majandama, nii et kahe piimafarmi suurt koondumist ei tule. Samas ei näe Kukk Selja osaühingu kauaaegse tegevjuhina suurt vahet, et nad nüüd juba pea aasta Jõgeva PTLi juhtimise all on. “Majandame efektiivsemalt, töötajaid on vähemaks jäänud ja nõukogusse kuuluvad vaid Jõgeva mehed,” rääkis ta.

Maaülikoolile kuulus Piista­oja katsetalu juba aastakümneid, ajalooliselt on see ­olnud Poolide pere omanduses. Just põllumajanduse suurkuju Theodor Pool kujundas Piistaoja farmist 1920. aastatel silmapaistva õppe-katsetalu. Esimesena Eestis võeti seal kasutusele masinlüps ja elektrikarjus.

1928. aastal tunnustati Pooli silmapaistva tegevuse eest Piistaojal “Külvaja” kujuga. Nüüd autasustatakse kuju vähendatud koopiaga igal aastal valitavat aasta põllumeest.