Esimene lask läks kohe pihta, kuigi päris hoobilt karu maha ei võtnud - 20 meetrit suutis loom pihtasaamiskohast eemale liikuda.

"Üksi karule ligi ei lähe. Kutsusin samal ajal metsas olnud jahiseltsi esimehe ka kohale, läksime koos. Ja alles siis nägime, kui suure loomaga tegu oli."

Ott veeti metsast välja ATV-ga, kuid kahjuks tema lihakehast vorsti ega praadi teha ei saa - analüüsid näitasid, et loom on keeritsussi täis.

"Nüüd tuleb ainult trofee. Umbes 500 eurot läheb selle naha parkimine mulle maksma," kõneles Ain Lauringson, kellele see oli kolmas karu - paarkümmend aastat tagasi lasi ta ühe 330 kilose ja hiljem veel ühe, 220 kilose.

Laiuse jahiseltsi liikme Tõnis Kaljula sõnul on eakate ja suurte karude tabamine õnne asi. Nood on kavalad ja oskavad inimestest eemale hoida. "Ega nad muidu nii kaua elaks, kui targad ja kavalad poleks," ütles Kaljula Maalehele.

Kaljula hinnagul polegi tegelikult vaja iga hinna eest vanu loomi küttida, sest nad hoiavad populatsiooni tugeva. Ja nendega pole reeglina ka mingit muret, inimeste juurde pahandust tegema elukogenud karud ei satu, on ettevaatlikud.

"Meil siin Jõgevamaal on suuri karusid suhteliselt palju, aga näeme neid harva. Üks kord jääb söödaplatsil kaamerasse, järgmine kord alles mitme kuu või koguni poole aasta pärast - nii ettevaatlikud on, oskavad valida kohti, kus liiguvad ja söövad," selgitas Tõnis Kaljula, kelle arvates küttimislimiit poolsada karu aastas on täiesti piisav.


Tänavusel jahihooajal on lubatud küttida 51 karu. 29. septembri seisuga on lastud 43 metsaotti, teatab Eesti Jahimeeste Selts oma kodulehel.

Limiit on täis kütitud Ida-Virumaal (9 lubatud/9 kütitud), Jõgevamaal (6/6), Läänemaal (1/1) ja Lääne-Virumaal (7/7).

Üks karu on võimalik küttida veel Harjumaal, Põlvamaal, Raplamaal, Pärnumaal ja Tartumaal.

Viljandimaal on küttimata kõik lubatud kolm karu. Järvamaal oli lubatud küttida viis, kuid on lastud juba kuus karu.