Joosep Tikk: hobusega tööd tehes on asjal hoopis teine mekk
Kuna hobuseid pole praeguses olukorras, kus pakkumine turul ületab nõudmise, kerge müüa, tuleb nutikas olla.
Oktoobris käis Joosep Tikk kahe hobusega Lindora laadal. Uudistajaid jagus hulgaliselt, kuid ostu-müügi tehingud jäid tookord tegema – kaupa peeti liiga kalliks.
Joosep arvab, et ollakse võõrdunud vanast tavast, et laatadel just loomi käidigi ostmas-müümas. „Tarvis vana traditsioon uuesti ellu äratada,“ on ta veendunud.
Head eeldused müügiks loob seegi, kui sa näitad võimalikele ostjatele võimalikult täpselt kõike seda, mida hobune teha oskab.
Mõned sõbrad tulid appi ja nüüd tutvustabki üht tema talus müügis olevat hobust meeleolukas videklipp.
"On päevselge, et kõik hobused ei sobi sporti, neile tuleb leida teistsugune rakendus. Ja oma väikeses talus ma püüangi hobuseid väärindada nendega töötades," selgitab Joosep.
Sellesse, et hobusega töötegemisel on tulevikku, usub ta kindlalt. "Kui sa hobusega tööd teed, on asjal hoopis teine mekk. See on omamoodi teraapiline. Ja huvitav."
Joosep kasutab hobuseid näiteks lihaveiste ajamisel. "Midagi keerulist selles pole, saan kenasti hakkama. Ometi olen mõelnud, et võiksin seda asja ka kusagile õppima minna. Kui ma Kanadas hobuste hammaste hooldamist õppisin, siis nägin, et seal pakutakse selliseid võimalusi päris palju. Ja hobuseid ka kasutatakse palju, isegi väga suurtes, n-ö tööstuslikes lihaveisekarjades."
Lehmade ajamiseks ei pea hobuse käsitlemises üliosav olema, pigem tuleb Joosepi arvates aru saada veiste mõtteviisist.
Hiiumaal Kassaris üles kasvanud mees on aga nii hobuste kui veistega sinasõber lapsest saati, tema isa Koit Tikk kasvatab mõlemaid päris suurel hulgal.
Ja seda, et Joosep hobuseid käsitleda mõistab, on näha ka videoklipis: istub sadulas nagu noor jumal, juhib hobust märkamatult ning loom teeb rõõmuga kõike, mida temal palutakse: sammu, traavi, galoppi, ka pikendab allüüre, pöörab ja hüppab.
"See on tore video, mida on endal võib-olla ka 50 aasta pärast huvitav vaadata," muheleb mees.
Põnevaid mõtteid keerleb aga Joosep Tiku peas veelgi. "Kanadas on selline vahva spordiala nagu meeskondlik karjaajamine. Kuus ratsanikku peavad neli veist ratsaväljakule üles seatud aedikusse ajama. Aja peale. Seda harrastavad koos näiteks vanaemad ja lapselapsed, jõukohane kõigile," kirjeldab ta ning mõtiskleb, miks mitte ka Lõuna-Eestis üks selline võistlus maha pidada.
