Josing: impordikeeluga piiras Venemaa oma inimeste söömist
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles EPK konverentsil Venemaa sanktsioonidest makroülevaadet andes, et tegelikult on lõviosa Eesti ekspordist Venemaale reeksport, mille Eestisse tekkinud lisandväärtus on olnud suhteliselt väike. Samas märkis Josing, et põllumajandus on selles vallas kindlasti erandiks.
"Nii suurt ja laiaulatuslikku majandussanktsiooni, mis oleks kehtestatud nõnda üleöö, mina ei mäleta ajaloost. Keeld on unikaalne – see sai teatavaks 5. augustil, 7.-8. augustil jäid veokid juba piiril seisma. Selle keeluga aga piiras Venemaa sisuliselt oma enda inimeste söömist," iseloomustas Josing olukorda. "Venemaa impordikeelul on nii otsesed mõjud – katkes Eesti ettevõtete eksport Venemaale, ja kaudsed mõjud, näiteks turule tekkivad uued tooted, toimub toiduainete ületootmine. Ja see on ka tõestus selle kohta, et WTO reeglid kipuvad farsiks muutuma."
Suurim n-ö turgu otsiv kaubagrupp EL-is on sealiha. Kümnendik Venemaale müüa planeeritud juustu jäi Euroopas järsku üle. Eestis tuleb leida turg 8000 tonnile juustule, 35 000 tonnile kalale. Eesti kahju on miinus 0,5% SKP-st, Leedus aga 2,5%.
„Venemaale müüdi kõrge lisandväärtusega tooteid ja selle tõttu saadi sealt kauba eest ka suhteliselt head hinda. Uutelt turgudelt, kui need leitakse, ei pruugi sellist hinda enam saada,“ tõdes Josing. „Üks probleem on ka toorpiima väljavedu Lätti ja Leetu – see trend ajas ei ole positiivne. Sama kehtib peamiselt külmutatud kilu ja räime odava hinnaga piiri taha müümise kohta.“
Tulevikulahendusena ütleb Marje Josing märksõnaks: müük. Ja soovitab tublisti tootvatel ettevõtetel leida lahendusi ka samavõrra tubliks müügitööks, käia selles osas rohkem peale oma katusorganisatsioonidele jmt.