A ehk põhiosa tingimustele vastab lihatõugu loom, kelle verelisus teiste tõugude suhtes on suurem kui 93,8% ehk viies põlvkond, kelle isaseellased on nelja eellaste ulatuses antud tõu tõuraamatupullid ning kelle ema ja emaema on antud tõu tõuraamatu põhi- (A) või lisaosa (B) lehmad.

B ehk lisaosa tingimustele vastab lihatõugu loom, kelle verelisus teiste tõugude suhtes on suurem kui 87,5% ja väiksem kui 93,8% ehk 3.-4. põlvkond, kelle isaseellased on kahe eellaste ulatuses antud tõu tõuraamatupullid ning kelle ema ja emaema on antud tõugu lehm.

Loomad, kes ei vasta A ega B osa nõuetele, kuid on lihaveiste jõudluskontrollis ja märgistatud vastavalt kehtivale korrale kannavad andmebaasis tähist R. R-osasse kantud loomade arv on hetkel päris suur mitmetel põhjustel: 

- paarituspull ei ole võetud tõuraamatusse (pulli põlvnemine peab olema eelnevalt kontrollitud geneetilise ekspertiisiga);
- karjas kasutatakse paaritamiseks ristandpulli;
- ristatakse erinevaid tõugu lihaveiseid;
- andmebaasis puuduvad eellaste andmed – paaritus- ja seemendusandmed on edastamata.

Lihaveised peaksid olema kantud tõuraamatusse, sest viimastel aastatel on suurenenud teiste riikide huvi Eestis kasvatatavate tõuloomade vastu, lihaveisekasvatusega alustavad loomapidajad soovivad
tõuloomi osta, uus alustaja soovib osta puhtatõulisi lihaveiseid või lihatõugude ristandeid.

A ja B osa lihatõugu looma eest saab aretusorganisatsioon taotleda aretustoetust lihaveiste tõuraamatu pidamiseks ja jõudluskontrolli läbiviimiseks.

Hetkel on tõuraamatusse kantud 12 602 lihaveist, kõige arvukamalt aberdiin-anguseid 3834. 

Allikas: Jõudluskontrolli Keskuse infoleht Sõnumid. Artikli autor Reet Toi on ETKÜ lihaveiste aretusspetsialist.