Jõulisem Mitsubishi L200

On autosid, mille uuendamise eesmärk pole vaid uue reklaamikampaania alustamiseks soodsa pinna tekitamine. Ilmselt kuulub siia ka Mitsubishi L200. Auto on sama hea kui varem, aga märgatavalt võimsam. Jätame siin ilulõikused tähelepanuta, kena on auto niigi.

Väitele väike tõendus: kui maja ette sõitsin, kargas aknalauale kuueaastane naabripoiss, karjudes, et isa-ema tulgu ka vaatama, kui ilus masin nende akna all peatus. Mis saab olla aga vahetum ja tõesem kui lapse emotsioon?

Sellega on L200 ilu küsimus lahendatud. Pealegi, nagu väidavad müüjad, on ta ikkagi rohkem meesteauto. Vaid paar naisterahvast olevat fanaatiliselt eelistanud just seda marki.

Mis auto see L200 siis on? "Sportli tarbe-veoauto" pakuvad müüjad.

Ühtepidi on ta tõesti meeste- ja tööauto. Mootor on varasemaga 100 kW-ga võrreldes virutatud võimas, 131 kW. Vastupidavust tõestavad tulemused Dakari rallil, mida on hea müügiargumendina esile tuua.

Lisaks on L200-l nagu mõnel retroautol veidi raskepärane käigusüsteem nn raskete tingimuste jaoks. Kangi käsitledes tunned: seda masinat võib siis, kui olud pehmeks, poriseks, jäiseks vms pööravad, tõesti usaldada.

L200 nn raskeveokäikude vahetamine pole hõlbus nupuvahetus või lihtne klõpsutamine. Lükkad ikka paraja jõuga, saavutad pideva neliveo (ekraanilt on see näha, seega on mehaaniline ning elektrooniline loominguliselt ühendatud), edasi tekib juba lukustatud tagadiferentsiaaliga vedu.

Kui palju neid raskeveovariante tänapäeva Eestis tegelikult vaja läheb, on muidugi omaette küsimus. Ning palju on neid väikeettevõtjaid, näiteks põllumehi, kes veokasti tõesti paari rulli tõrvapapi või okastraadi vedamiseks tarvitavad.

Samas: kui terve pere autosse mahub, miks mitte omada lisavõimalusena ka kasti, kasvõi tugitoolide suvilasse või külmkapi remonti vedamiseks. Kandejõuks on märgitud tonn.

Samas tuleb sellise nn lisalõbu eest ka parajalt maksta. Keskmine kütusekulu on ikka niisugune, mille puhul palgast elav inimene juba väga täpselt arvutama hakkab. Proovisõit, mis mõõdukale tempole lisaks sisaldas ka kiiremaid ja kurvilisemaid lõike, näitas 2,5 liitrise automaatkasti puhul keskmiseks 9,4 liitrit sajale. Seega: pigem ikkagi tööauto, kus selle nn lisakulu saab töö hinnale juurde kirjutada.

Mis aga puutub kurvilise kruusatee juttu, siis kes külglibisemis-naudinguid armastavad, saavad selle kätte. Meeldivas vormis ja võimsuses sealjuures.

Mis auto salongi puutub, siis see on parajalt askeetlik. Kes ikka rohkem mugavust ja kõiksugu nuppe näidikuid armastab, valigu midagi muud.

L200 aga läheb (no pigem küll sõidab) meie arvamusele edasi ning muutub üha enam kastikate klassikaks.