Juhtkiri: Maaomanik kui probleem

 (9)
Juhtkiri: Maaomanik kui probleem
Viio AitsamAutor: Valdek Alber

Eesti seadused muutuvad pidevalt. Hetkel on metsaomanike jaoks tähtsaim mõistagi metsaseadus. Käib rõhutus, et selle muutmise üks siht on omanike elu lihtsamaks, bürokraatiavabamaks muuta. Kuna muudatused seda ka näitavad, saab ütelda, et seadusetegu käib inimeste huvides.

Kolme maakonna metsaomanikud on aga praegu seotud seaduste muutmisega, mille eesmärk näib olevat hoopis saada mis tahes hinnaga Brüsselist raha kätte.

Selle raha eest saab kiirraudtee Rail Baltic, millele hetkel üle põldude-metsade-külade kõige otsemat rada otsitakse. Keegi veel täpselt ei tea, kui paljusid maaomandeid uusrajatis puudutab, kuid näha on, milliseks probleemiks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kujunenud maaomanik. See, kes võib vastu vaielda, oma tingimusi seada, nii-öelda aega raisata.

Et “aeg raisku ei läheks”, hakati muutma seadusi – planeerimisseadust, et vähendada kohaliku omavalitsuse võimalusi oma sõna ütelda; raudteeseadust, et vähendada kaitsevööndit ja maaomanikele makstavate hüvitiste arvelt kokku hoida... Nüüd on päris karmilt ees kinnisasja sundvõõrandamise seadus.

Mida metsaomanikud teha saaks?
Erametsaliidule loota? Aga piirkonnad, kus metsaühistu on liidust eemaldunud? Üksiti on päris keeruline end pidevalt seadusloomega kursis hoida. Aga elu näitab, et poliitikuile loota ei saa. Kui oma huvide eest ise ei seisa, sõidetakse sust üle.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare