JUHTKIRI | Põllul on põlvkondade vahetus


Andres Eilart
Andres EilartSVEN ARBET

Täpselt aasta tagasi soovisin põllumeestele (ehk tegelikult ju meile kõigile) sõbralikku ilma.

Aasta on olnud muidugi kõike muud kui tavapärane – kogu oma külluses ja kiduruses. Ilm on täis ootamatusi, millega peavad järjest rohkem arvestama nii põllumehed kui ka finantsistid, nii analüütikud kui ka ehitajad, nii kaubandus- kui ka tööstusettevõtted. See on lausa uskumatu, kui palju võib majandust mõjutada üks tihedam vihmake, seisates täielikult mõne firma äri ja kasvatades samas mõne teise tulu.

Hindade fikseerimine, uute tehnoloogiate valik, riskide maandamine, turundusraha planeerimine, sünergiate otsimine ja nii edasi. Faktorid, millega uued põlvkonnad oskavad aina paremini ümber käia.

Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud konkursi käigus saab Eesti endale järjekordse aasta põllumehe. Töökuse, uuendusmeelsuse, tahtejõu ja erksuse eeskuju. Inimese, kes hindab Eesti juuri ja soovib anda tagasi tervele piirkonnale.

“Aasta põllumehe” seekordse konverentsi teemaks on põlvkondade vahetus. Märkan aina rohkem, kuidas taluväravas või farmihoovil võtab tulijat vastu noor perenaine või peremees. Tegija, kes on saanud uusi teadmisi, on uuendusmeelne, õppinud vanema põlvkonna edulugudest ja läheneb muutuvale keskkonnale muutusi arvestavate tehnoloogiatega, oskab analüüsida, järeldusi teha ning saadud teadmist sihipäraselt rakendada.

Seotud lood:

On vaid lühikese aja küsimus, kui noor põlvkond jõuab linnast laialdaselt maale. Seda soodustab Eesti suhteline kompaktsus, kiire arvutiühendus, puhtad loodusressursid.

Näiteks Järvamaa kutsehariduskeskuses oli tänavu rekordvastuvõtt, kõikide põllumajanduserialade peale kokku üle 200 õpilase. Need noored mõtlevad maale ja jäävad maale.

Mitmekülgne noortalunik Kaja Piirfeldt, tänavu ka “Aasta põllumehe” žürii liige, ütleb, et noori on maaettevõtluses juba näha: “Kui 20 aastat tagasi käisin isaga E-Piima koosolekul, olid ümber laua vaid vanemad härrasmehed, praegune pilt on hoopis teine. Samuti söödafirmades. Vanemast põlvkonnast on esiplaanil omanikud, korüfeed, legendaarsed juhid, kuid tegevspetsialistid on juba noored.”

Piirfeldti hinnangul löövad läbi pigem need, kes ei mõtle mahu peale, vaid lisaväärtuse loomisele. Kuigi ka suurpõllumajanduses on noori näha, rohkem just taimekasvatuses.

Just uue põlvkonna kätes on nüüd, et ka maale tekiks rohkem aastaringset raha, mis praegu kipub veel olema hooajaline. Ja siin saame kõik innustavalt toetada. Kas või näiteks läbi “Aasta põllumehe” konkursi.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare